Tehnikaülikool valib tuumatöötajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Eestisse loodaks 2020. aastatel tuumajaam, oleks sinna vaja 300 kõrgharidusega töötajat. Sestap alustab Tallinna Tehnikaülikool tuumaenergia magistriõppes noorte koolitamist.
Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi direktori Aadu Paisti sõnul koostab ülikool 2011. aastaks ühismagistriõppekava koos Tartu Ülikooliga. Programmi on kaasatud ka Eesti Energia ja Stockholmi kuninglik tehnikaülikool.
Rootsis lõpetavad tänavu õpingud kolm esimest eestlasest magistranti, Henri Ormus, Kaspar Kööp ja Merja Pukari, kes Paisti sõnul on hästi hakkama saanud ja keda Rootsi ülikool on kiitnud. «Kui eestlane midagi ette võtab, küll ta selle ära teeb,» ütles ta.
«Mingit diskrimineerimist tuumajaamade spetsialistide koolitamisel ei ole,» ütles Paist ja lisas, et ühest USAs tehtud uuringust selgus, et just naised on kõige korralikumad tuumajaamade juhid.
Seni üksikud asjatundjad
Paisti enda õpilaste seas on juba õpihimulisi noori, kuid praegu võib tuumaenergeetika spetsialiste Eestis tema sõnul üles lugeda vaid kahe käe sõrmedel. «On need, kes on töötanud kunagi tuumajaamades või sõjaväes reaktori peal,» lausus ta.
Paist toonitas, et spetsialiste on vaja, sest siis tehakse ka seoses Eesti tuumajaama ehitamise ja reaktori valikuga õigemaid otsuseid ning jääksid ära nii mõnedki vaidlused. «Võib-olla oleme magistriõppe loomisega isegi hiljaks jäänud,» nentis ta.
Ühe õppega koolitataks välja 10–15 magistranti, kes tulevases tuumajaamas tööd saaksid. «Õppureid saaks rakendada ka mujal elektrijaamades ja välismaal, et nad oma kvalifikatsiooni saaksid,» lisas ta.
Paist nentis, et eestlaste teadmised tuumajaamadest ja -energiast on suuresti veel lapsekingades. «See on täiesti loomulik, et suur osa on sellele vastu, kui meenutada kas või Soome valimistulemusi,» rääkis ta. «See on üks energiatootmisviis, mis moodustab maailmas ühe viiendiku.»
Praegu on vastuseisu enim üles näidanud rohelised, kes on tõstatanud tuumajäätmete matmise ja hoiustamise küsimuse. «Aga tulevik liigub sinnapoole, et proovime reaktoris tuumakütust lõpuni põletada, nii et jääke ei tekigi,» rääkis Paist.
Teadlase ja MTÜ Eesti Tuumajaam ühe rajaja Anto Raukase sõnul on tuumajäätmete ladustamine kunstlikult tekitatud küsimus. «Kõigepealt hoitakse neid viis aastat basseinis, siis on vaheladu ja alles seejärel liiguvad need spetsiaalsesse lõplikku lattu,» rääkis ta.
Raukas ei pea skeptilisust tuumajaama rajamise suhtes õigustatuks. «Tuumajaamata kihutab Eesti majandus kiirrongina kuristikku,» märkis ta.
Ohutum kui hüdroenergia
Teadlane viitas Euroopa Liidu väävli- ja lämmastikuühendite tööstuslike jäätmete emiteerimise piirangutele, mis hakkavad Eestis kehtima 2016. aastal. Kui Eesti hakkab neid nõudeid järgima, ei saaks suures osas Narva elektrijaamades enam elektrit toota.
Täpsemalt, Eesti praegusest, umbes 2350-megavatisest tootmisvõimusest langeb 2016. aastal välja 1500 megavatti.
«Põlevkivist toodetava elektri hind tõuseb ja see pole enam konkurentsivõimeline, tuumajaam oleks ainukene väljapääs,» ütles Raukas.
Küsimusele, kas tuumajaam on ikka ohutu, vastas teadlane vastuküsimusega: «Öelge, millises energeetika vallas on olnud kõige rohkem inimohvreid? Ja vastus on – hüdroenergias. Kui suur tamm puruneb, sureb palju inimesi, ja seda on näiteks Hiinas korduvalt juhtunud.» Tuumaenergiaga seoses on Raukase väitel saanud surma vaid 37 inimest.
MTÜ Eesti Tuumajaama tegevjuhi Kalev Kallemetsa sõnul on Eesti dilemma see, et kuigi Eestil on väga palju põlevkivi, peaks selle põletamiseks ehitama uusi põlevkivikatlaid. «Kaks on praegu ehituses ja kaks on valmis, praegu on küsimus selles, kas tasub veel kahte investeerida,» nentis ta.
Kallemets tõi tuumaelektri plussiks hinna etteennustatavuse ja madalamad ehitushinnad võrreldes näiteks Soomega.
«Meie saame maksutulu ja töökohad, aga kui hakkame Leedust elektrit importima, ei ole see mõistlik ja Eestist läheks raha välja,» rääkis ta. «Kui aga Eesti toodaks ja ekspordiks, oleks üksi arvestatav maksutulu umbes 500 miljonit aastas.»
Pikk tee minna
Et Eestisse tuumajaama 2020. aastate paiku rajada saaks, peab Soome protseduure järgides selle rajamise heaks kiitma riigikogu. Ka on vaja luua tuumaenergiat puudutavad seadused, mida veel ei ole. Küll on aga aluseks võetud Soome seadused, mida praegu tõlgitakse.
Riigikogu liikme ja Eesti tuumajaama toetusrühma esimehe Kalle Pallingu sõnul on parlamendis viimaste kuude jooksul üks suurimaid arenguid olnud, et elektrienergiamajandus on jõudnud majanduskomisjonis arutlusele.
Palling ütles, et protsessiga on nõus kõigi riigikogus esindatud erakondade esindajad, välja arvatud roheliste fraktsioon. Ta lisas, et rohelised ei ole tuumajaama poolt, küll aga tahavad nad selles protsessis osaleda.
Tuumajaama loomisel peavad kõik üksikasjad olema äärmiselt läbipaistvad. See algab sõltumatu ekspertkomisjoni loomisest, mis on praegu arutlusel ka riigikogus.
Komisjoni peaksid kuuluma asjakohaste ministeeriumide esindajad, teadlased ning MTÜ Eesti Tuumajaama esindus kui üldsust kaasav ja apoliitiline seltskond. Samuti Eesti Energia ja ka rahvusvahelised energiatootjad ning mõned reaktorite tootjate esindajad, kes suudaks anda objektiivset nõu.
Ajagraafik
2008
• Poliitilise tahte kujunemine. Tuumaenergia toetusrühma moodustamine riigikogus.
• Ettevalmistava ühingu moodustamine.
• Huvi tuumaelektrijaama rajamise vastu.
2009
• Elektrimajanduse arengukava vastuvõtmine. Ekspertkomisjoni loomine ning tuumaenergeetika kasutuselevõtu kava valmimine. (IAEA) Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tehnilise koostöö programmi käivitamine.
• Avalikkuse informeerimine. Tehnilise teadvuse arendamine. Majandusliku argumentatsiooni loomine.
• Turuolukorra analüüsimine.
2010
• Kiirguskeskuse personali osalemine koolitustel ja täiendava personali värbamine. Seadusandluse baasosa vastuvõtmine.
• Operaatorfirmas osalevate suurtarbijate tuvastamine.
• Suhtlus reaktorite tootjatega.
2011
• Tuumaenergia inspektsiooni ehk kiirguskeskuse asutamine, vastuvõtt TTÜ magistriõppesse. Juhtiva tehnoloogilise partneri valimine.
• Operaatorfirma moodustamise läbirääkimised.
2012
• Operaatori litsentseerimine. Ehituse monitoorimise erikoolitused.
• Operaatorfirma moodustamine. Keskkonna mõjude hindamise (KMH) koostamise programm ja koostöö reaktorite tootjatega. Äriplaani koostamine.
2013
• KMH analüüs, valmimine ning arutlusprotsess.
2014
• Riigikogu otsus, kõrgradioaktiivsete tuumajäätmete lõppladestuse seadusandluse vastuvõtmine ja lõppladestuse asukoha tehniline analüüs.
• Lõplik asukohavalik ja maa ost; reaktori pakkumiskutsete saatmine, pakkumiste analüüs, ehitus- ja finantslepingute sõlmimine, projekteerimine ja ehituslepingu sõlmimine.
2015
• Ehitusloa analüüs ning väljastamine.
• Ehitusplatsi ettevalmistus ning täiendavate lepingute sõlmimine.
2016
• Esimene betoonivalu, personali värbamine.
2017
• Erikoolitused.
• Personali koolitamine.
2018
• Reaktori paigaldus, elektrivõrkude ja alajaama ehitamine.
2019
• Tuumaelektrijaama (TEJ) likvideerimisfondi loomine.
• Eriosade (turbiinisektsioon, ventilatsioonid, ohutussüsteemid) testimine.
2020
• Tegevusloa analüüs.
• Tegevusloa taotlus; kütuse tarne; TEJ võrku ühendamine ja sünkroniseerimine.
2021
• Võimsuste kontrollimine.
• Täisvõimsusel tootmine.
Allikas: MTÜ Eesti Tuumajaam