Eesti loodab kõnelustel tõsta põllumajandustoetuste kasvutempot

Argo Ideon
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti riikide põllumehed nõudsid üleeile õhtul Ikla piiripunkti juures korraldatud protestiaktsioonis võrdseid tingimusi teiste euroliidu riikide farmeritega.
Balti riikide põllumehed nõudsid üleeile õhtul Ikla piiripunkti juures korraldatud protestiaktsioonis võrdseid tingimusi teiste euroliidu riikide farmeritega. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eestil on lootust saada täna-homme Brüsselis toimuvaitel euroliidu 2014-2020 eelarvekõnelustel kokkuvõttes parem tulemus kui algne Euroopa Komisjoni pakkumine, ent küsimärk asub Rail Balticu kohal.

Täna pärastlõunal kogunevad ELi riigijuhid eelarvet arutama, ning kuna ees seisab veel ca 30 miljardit eurot kärpeid, on oodata tuliseid vaidlusi. Novembrikuise pakkumise järgi oleks Eesti osa ELi eelarvest järgmisel perioodil 5,88 miljardit eurot.

Eesti on üks vähestest liikmesriikidest, kelle netopositsioon ehk ELi eelarvest saadava ja sinna makstava raha vahe on võrreldes Euroopa Komisjoni poolt tehtud algse pakkumisega paranenud. Enamikul teistel liikmesriikidel on see halvemaks muutunud. Samal ajal on eelarve kogumahtu juba algse plaaniga võrreldes kahandatud 80 miljardi võrra.

Sellises positsioonis on keeruline Eestile välja rääkida nt veel uut põllumajanduse otsetoetuste kasvatamist, eriti arvestades, et iga sinna lisanduv euro peab kusagilt mujalt ära tulema.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Juhan Lepassaare sõnul on põllumajanduse otsetoetuste puhul Eestile praegune pakkumine selline, mille puhul saavutataks 2020. aastaks Eesti tootjaile makstavaks toetuseks 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. «Hetkel on meie prioriteet, et selleni jõutaks kiiremas tempos, pakutav algtase alates 2014. aastast ei ole meie hinnangul piisav.»

Põllumehi samuti huvitavate maaelutoetuste vahendeid on samas algse pakkumisega võrreldes 9 protsenti kärbitud. «Kõik riigid peavad sellesse kärpesse panustama,» tõdes Lepassaar.

Hea saavutus senistel eelarvekõnelustel on Eesti poolt lisaks saadud 350 miljonit eurot ühtekuuluvusfondi raha. Samas on vaekausil Rail Balticu raudteeprojekti tulevik.

Juhan Lepassaar ütles, et kindlasti teevad kõik riigid seekord Brüsselis pingutuse, et kokkulepe eelarve kohta sünniks.

Oluliselt põhjalikuma versiooni ELi eelarvekõnelustest leiab Postimees+ või paberlehest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles