/nginx/o/2013/02/05/1557148t1h3137.jpg)
Riigikantselei Euroopa Liidu (EL) asjade direktor Juhan Lepassaar peab üsna tõenäoliseks, et riigipead suudavad selle nädala lõpus Brüsselis EL-i järgneva seitsme aasta eelarves kokkuleppele jõuda.
Lepassaar: tõenäoliselt suudetakse Brüsselis eelarves kokku leppida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi läbirääkimised saavad kindlasti olema rasked ja selleni jõudmine ei saa olema kerge, siis kõik liikmesriigid soovivad kokkuleppele jõuda,» kommenteeris Lepassaar BNS-ile. «Samuti ei ole näha, et oleks väga palju võimalik kokkulepet ka edasi lükata, nii et varem või hiljem see peab sündima. Üleüldine kontekst ei ole kuu või paari pärast kindlasti lihtsam, kui see on täna.»
Suurimaks takistuseks kokkuleppele jõudmisel võivad Lepassaare hinnangul osutuda liikmesriikide liiga suured ootused.
Keeruliste kõneluste kontekstis on Eesti paradoksaalsel kombel kõigi oma kolme suurema eesmärgi puhul kas kaitsnud või parandanud oma positsioone. «Euroopa Ühendamise Rahastu on praegu veel sellises mahus, kus me saame öelda, et Rail Baltic on projektina täiesti rahastatav, allikad on olemas,» tõi Lepassaar näite.
Ka ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) riikide seas on Eesti koos teiste Balti riikide ja Ungariga saanud endale erandi, mis tähendab, et Eesti nende toetuste piirmäär suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) on suurem kui teistel ÜKP riikidel. Kui meil on see 2,59 protsenti, siis teistel on see 2,35 protsenti SKP-st.
Põllumajanduse otsetoetuste puhul on Lepassaare sõnul samuti praegu kavas toimunud kiirem tõus kui Euroopa Komisjoni pakutu. «Kuigi see ei ole tegelikult see, mida me endale lõplikuks eesmärgiks oleme seadnud, on see siiski parem kui esialgu pakutu, nii et ka siin on toimunud edasiminek,» ütles Lepassaar.
Eesti huvidest kõige suurema kärpimissurve all olevaks peab Lepassaar Euroopa Ühendamise Rahastut. «Siin on oht, et täies mahus rahastut ei tule. See kindlasti paratamatult mõningal määral pärsib nende projektide elluviimist, mida Eesti sooviks järgmisel perioodil teha,» ütles Lepassaar. «Rail Baltic on kõige paremini kaitstud kärpe eest, kuigi ka seal ei ole kärped võimatud. Kindlasti surve all on just energiaprojektid.»
EL-i valitsusjuhid ja riigipead kogunevad Brüsselisse selle nädala lõpus Euroopa Ülemkogule, mille eesmärgiks on jõuda kokkuleppele EL-i mitmeaastases finantsraamistikus. Järgmise finantsraamistikuga määratakse kindlaks EL-i eelarveprioriteedid aastateks 2014–2020.