USAs uuritakse kübervägivalla mõju

«Medal Of Honor: Warfighter» on üks neist arvutimängudest, mida süüdistatakse päriselus tehtavate relvakuritegude eest. Foto: Electronic Arts

Kas arvutimängud mitte liialt vägivaldsed ei ole? Uuringud seda seni kinnitanud ei ole.

Pärast mullu detsembris toimunud koolitulistamist Connecticutis ja varasemat rünnakut Colorado kinos on Ühendriikide võimud võtnud nõuks piirata tulirelvade kättesaadavust.

Samuti on taas päevakorda kerkinud arvutimängudes esineva liigse vägivalla küsimus. Ühendriikide relvakandjate ühing (National Rifle Association) näitab näpuga arvutimängude tootjate peale, kes väidetavalt külvavad rusikavõimu.

Maailma ühe juhtiva mängutootja Electronic Arts (EA) tegevjuht John Riccitiello lükkab süüdistused tagasi. Tema sõnul pole otseseid seoseid arvutimängudes nähtuga ja hilisema käitumisega päriselus leitud. Siiski leiab Riccitiello, et mängutootjatel tuleb selle probleemiga tegeleda.

Ühendriikide võimuladvikust on tulnud mitu ideed, kuidas vägivaldsete mängude levikut ohjata. Näiteks pakkus vabariiklane Diane Franklin välja seesuguste mängude maksustamise. Saadav maksutulu võiks minna vaimuhaigustega tegelevatele asutustele või ka massitulistamisi ennetavate programmide toetamiseks.

Arvutimängude ja relvavägivalla seoseid uuris hiljuti ka USA asepresidendi Joseph Bideni juhitud komisjon, mis jõudis tõdemuseni, et otseseid tõendeid, nagu suunaksid arvutimängud inimesi vägivaldselt käituma, ei ole.

Samas juhtis komisjon tähelepanu viis aastat tagasi Ühendriikides ja Jaapanis läbi viidud uuringule, kus leiti, et karmis arvutimängumaailmas elavad noored võivad tulevikus olla riskigrupis ja nende käitumine võib olla vägivaldne. 2010. aastal täiendati uuringut ka ettepanekutega olukorra lahendamiseks – näiteks peaks üldsus ja lapsevanemad noori võimalikest tulenevatest ohtudest teavitama.

Asepresidendi juhitav komisjon langetas seejärel lõpliku otsuse, mille järgi tuleb vägivalla ja arvutimängude seoseid edasi uurida.

Samalaadselt filmidega on ka arvutimängudele olenevalt sisust ja sobivusest vanusegruppidele määratud erinevad hoiatused. Organisatsiooni, mis neid tähiseid jagab, juhib samuti tootjafirma Electronic Arts tegevjuht John Riccitiello. Ta kinnitab, et meelelahutustööstuse toodete, nagu filmid ja arvutimängud, seoseid käitumismustritega päris elus on korduvalt uuritud. «Sadu miljoneid dollareid maksma läinud uuringud on näidanud, et neid seoseid ei ole,» rõhutab ta.

Samas nõustub Riccitiello, et kuna ühiskonnas on probleem teravalt üleval ja ajakirjandus näitab näpuga tihti just meelelahutustööstusele, siis tuleb selle probleemiga tegeleda.

Mängutootjad hakkasid oma seisukohti välja ütlema alles hiljem, ühiskonnas alanud debatil esialgu sõna ei võetud. Arvutimängudele keskenduva online-ajakirja Rock Paper Shotgun kaasautori John Walkeri hinnangul peaksid mängutootjad eelkõige ise olema uuringutest huvitatud. «See, et seni pole otseseid seoseid leitud, ei tähenda, et mängutootjad võiksid tüütuna näivat teemat ignoreerida,» ütles ta.

Walkeri arvates peaksid tootjad ja mängijad pidevalt mängude sisu üle avalikult diskuteerima, tuues välja nii positiivseid kui negatiivseid külgi.