Õpetajate keskmine palk kasvab vähemalt 80 eurot

Foto: SCANPIX

Kogemusteta ja kogemustega õpetajate palgavahe kahanes: nooremõpetaja miinimumpalk tõusis 608 eurolt 715 eurole.

Osa õpetajaid on esimese suurema palga kätte saanud, kuid Tallinnas ja Tartus on palga tõehetk õpetajatel alles märtsis – see viivitus tuleb ka sellest, et valitsus otsustas alles eelmisel nädalal lõplikult haridustoetuse summa.

Tallinna haridusameti info peaspetsialisti Leini Jürisaare sõnul ei ole pealinna õpetajad palgatõusu veel saanud, sest palgaläbirääkimised koolijuhtide, lasteaiajuhatajate ja õpetajate ametiühingutega on pooleli. Ta viitas, et küsimus on ka selles, kui palju Tallinn omalt poolt õpetajatele palgaraha juurde annab.

«Palgatõus tuleb tagasiulatuvalt jaanuarist,» lausus ametnik. Haridusministeeriumi arvutuste järgi peaks Tallinnas õpetajate keskmine palk ulatuma 1040 euroni.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna finantseerimise peaspetsialisti Anne Juhkami sõnul said viimasel palgapäeval palgatõusu kätte vaid lasteaedade erirühmade pedagoogid. «Nemad said üheksa protsenti juurde,» lausus ta.

Juhkam selgitas, et ülejäänud õpetajate palgamuudatused peavad saama kinnituse volikogus lisaeelarve näol ning ka töölepingutes tuleb muudatused teha.

«See kõik võtab aega, aga kui kiiresti toimetatakse, võiks palgatõus jõuda õpetajateni märtsis ja seda tagasiulatuvalt jaanuarist,» märkis ta. Ministeerium on arvestanud, et Tartus peaks õpetaja keskmine palk samuti ületama 1000 euro piiri.

«Meil tuli õpetaja keskmine palk 970 euro kanti,» ütles Pärnumaa Rääma põhikooli direktor Elmo Joa. «Panime palgaraha maksimaalselt – nii palju kui võimalik – ning 11-protsendilise palgatõusu said õpetajad kätte.»

Koolijuht lisas, et Rääma koolis maksti juba varem riiklikust miinimumist veidi kõrgemat palka. «644 euro asemel 660 eurot,» sõnas ta.

Väikese palgatõusu said Räämas ka vanemõpetajad, kuigi seda ministeerium otseselt lubanud polnud.

Kui õpetaja rahakotti miinimumpalgast lähtudes vaadata, siis Räämas oli see veel detsembris 660, pluss 65 eurot klassijuhataja tasu ehk kokku 725 eurot ja nüüd tõusis miinimumpalk 787 euroni. «Enamikul õpetajatel on ületunde,» põhjendas koolijuht, kuidas keskmine palk miinimumist märksa kõrgemaks osutub.

Põlvamaa Kanepi gümnaasiumi direktori Merike Kaste sõnul läksid õpetajate näod uue palgaga töölepingut sõlmides naerule. «Ligi sada eurot kuus lisaks tähendab üks kord hulgimüügis käia,» nimetas ta.

Väikeses maagümnaasiumis, kus heal juhul saavad õpetajad miinimumkoormuse täis, tähendab tegelik palk ikka miinimumpalka.

Koolijuhi sõnul jäi Kanepis ka tulemuspalga fondi raha, mis esialgsete arvestuste järgi võib tähendada õpetajatele kuus kuni 80 eurot lisaks lisatööde eest. «Otsustasime, et maksame tulemustasu kord veerandis,» nimetas ta. Vald tõstis ka ringijuhtimise ja koolijuhtide tasu viie protsendi võrra.

Põhikooli osas on Kaste sõnul hästi, aga pisikese gümnaasiumi ülalpidamiseks tuleb vallal ühe õpetajakoha jagu raha juurde maksma hakata – see tähendab 700–800 eurot kuus. «Eks see ongi haridusministeeriumi eesmärk,» märkis ta.

«Kogenud kolleegid on natuke solvunud, et kogemus enam ei maksa,» ütles Elva gümnaasiumi õpetaja ja Tartu maakonna haridustöötajate ametiühingu esimees Lii Siim.

«Noored õpetajad võitsid natuke, aga nooremõpetaja, õpetaja ja vanemõpetaja palgavahe vähenes – aga meie streiginõudmistes oli see, et noored õpetajad rohkem palka saaksid,» selgitas ta.

Nooremõpetaja miinimumpalk tõusis 608 eurolt 715 eurole, vanemõpetaja miinimumpalk oli 736 eurot ja see ei pruugi igas koolis tõusta.

Elvas said Siimu sõnul väikese palgatõusu siiski ka vanemõpetajad. Natuke jäi ka tulemuspalga jaoks tallele, kuid mille eest ja kui palju seda maksma hakatakse, Männilinnas veel arutatakse. «Arvestada võiks, kui suur klass kellelgi on, kui palju kodutöid parandada,» tõi ta näiteks.