Välismaalased Eestis 2012. aastal – kes ja kui palju tegelikult kinnisvara ostab?

Kinnisvara müügitehing. Foto: SCANPIX

Mullune tehingustatistika, mis puudutab teiste riikide residentide tegevust Eesti kinnisvaraturul, näitab, et välismaalaste osakaal on jäänud võrreldes 2011. aastaga samale tasemele. Küll aga on muutumas päritoluriikide osatähtsus – suureneb Venemaa ja väheneb Soome elanikest ostjate hulk.

Maa-ameti statistika kohaselt toimus 2012. aastal Eestis kokku 36 458 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis 2011. aastaga võrreldes on 12,2 protsenti enam. Mõlemal aastal jäi välisriikide residentidest ostjate hulk kõigist tehinguist 3,7 protsendi juurde.

Venemaa Föderatsiooni elanikud moodustasid kõigist teiste riikide residentidest 46 protsenti ja Soomest pärit ostjad 31,8 protsenti. 2011. aastal olid Soome residendid venemaalaste ees veel napilt juhtimas. Mõlemal aastal on aga soomlased olnud venemaalastest tublisti usinamad müüjad.

Möödunud aastal paistsid ostjatena enam silma veel Saksamaa, Suurbritannia ja Rootsi elanikud. Müüjatena aga enam Suurbritannia, Rootsi, Kanada ja Ameerika Ühendriikide elanikud. Väärib märkimist, et müüjaid on palju enamatest päritoluriikidest kui ostjaid, mis toetab juba mõnda aega kestnud trendi, mille puhul Eestisse investeerivad aina enam väikese hulga riikide elanikud ning järjest enam on lahkumas rahvusgrupid, kes siin varem, enamasti buumi ajal, tegutsesid (näiteks itaallased, iirlased).

Tallinn – soomlased ostavad vähem ja müüvad rohkem

Möödunud aastal Tallinnas aset leidnud umbes kümnest tuhandest kinnisvara ostu-müügitehingust moodustasid välisriikidest pärit ostjad 3,5 protsenti. Neist omakorda moodustasid Soome residendid 47 protsenti ja Venemaa Föderatsiooni elanikud 25,3 protsenti. 2011. aastal moodustas «Soome grupp» kõigist välismaa residentidest ostjaist 55,2 protsenti ning idanaabrid 23,8 protsenti.

Valdavas enamikus on Tallinnas tehinguobjektideks korterid – kõigist välisresidentidest ostsid korteri 62,7 protsenti. 2011. aastal oli korterite osatähtsuseks 73 protsenti. Kogemustele toetudes võib languse põhjuseks olla asjaolu, et üha enam välismaalasi on hakanud Eestis ostma eramuid. See tendents paistab silma eriti just idanaabrite puhul.

Peale Soome ja Venemaa residentide paistsid pealinnas veidi enam ostjatena silma ka Suurbritannia ja Rootsi elanikud, müüjatena ka ameeriklased, taanlased ja iirlased.

Ida-Virumaa ja idanaabrid

Ka möödunud aastal omasid Vene Föderatsiooni residendid Ida-Virumaa kinnisvaraturul päris suurt mõju, mis aastavõrdluses ka kasvas.

Maa-ameti andmetel toimus maakonnas möödunud aastal 3395 kinnisvara ostu-müügitehingut, millest välisriikide residentidest ostjaskond moodustas 13,7 protsenti. 2011. aastal oli suhe aga täpsustatud andmetel 11,5 protsenti.

Venemaa elanikest ostjad moodustasid tehingute koguarvust 12,1 protsenti ning kõigist välisriikide residentidest koguni 88,6 protsenti. 2011. aastal moodustasid idanaabritest ostjad kõigist maakonna kinnisvaratehingutest 9,8 protsenti ning välisriikide residentidest 84,6 protsenti.

Ostjate hulgas olid veidi märgatavamad ka Saksamaa ja Soome elanikud. Välisresidentidest müüjad, keda on ostjaist oluliselt vähem, olid peale Venemaa pärit ka näiteks Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest ja Lätist – Soomest ja Saksamaast rääkimata.

Mujal Eestis pigem müüakse kui ostetakse

Eesti teistes keskustes on välismaalaste tegevus kinnisvaraturul suhteliselt tavapärane. Samas on näha, et aastaga on müügiaktiivsus suurenenud ja ostutehingute osatähtsus vähenenud.

Näiteks Pärnus oli kõigist ostu-müügitehingutest välisriikide residentidest ostjaid 6,8 protsenti (2011. aastal 10,1 protsenti). Kõige enam oli ostjaid Soomest, neile järgnesid Venemaa elanikud. Samad riigid figureerisid ka võõrandajate tabelis, neile lisaks ka näiteks Küpros 9 müüjaga.

Saaremaal oli välismaalaste osakaal kõigist ostu-müügitehingutest 2012. aastal 2,6 protsenti. Enim oli ostjaid loomulikult Soomest – kõigist välisriikide residentidest moodustasid nad 78,4 protsenti. 2011. aastal oli välismaalaste osatähtsus Saare maakonna tehingutes suurem – 3,9 protsenti.

Möödunud aastal oli Saaremaal välisriikide residentidest müüjaid ostjatest enam. Kui peale Soome elanike oli kinnisvara soetajaid ka näiteks Venemaalt, siis müüjate hulgas oli ka Rootsi, Kanada ja Iisraeli elanikke. Tasub ka märkida, et kinnisvara müüvate välismaalaste hulk aastaga kasvas, ostjate arv aga kahanes.

Tartus toimus 2012. aastal maa-ameti andmetel 1946 kinnisvara ostu-müügitehingut, millest välisriikide residendid moodustasid ostjatena 1,7 protsenti, enim oli ostjaid Soomest ja Venemaalt ning müüjaid lisaks mainitutele ka näiteks Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. 2011. aastaga võrreldes on välismaalastest ostjate osakaal mõneti vähenenud – tunamullu oli osatähtsuseks 2 protsenti. Mõlemal aastal oli aga välismaalastest kinnisvaramüüjaid ostjaist pea poole võrra enam.

Selgitus: Välismaalane või resident?

Välismaalastega seotud kinnisvarauudiseid jälgivad inimesed on kindlasti juba märganud, et siinsed numbrid on teistes uudisnuppudes avaldatutest erinevad. Põhjus peitub selles, et käesolevas artiklis on vaatluse all välisriikide residentidest turuosalised. Need on isikud, kes elavad ametlikult oma päritoluriikides, mitte aga Eestis.

Pean niisugust valikut palju täpsemaks ja tegelikku pilti paremini kirjeldavaks, sest nii on statistikast välja võetud Eestis elavad teiste riikide kodanikud, kel on elamisluba ja keda peetakse osaks Eesti ühiskonnast, mitte aga enam välismaalaseks. Avalikus statistikas sisaldab välismaalaste andmerida aga just nimelt kõiki teiste riikide kodanikke, kellest enamik on aga juba ammusest ajast Eesti elanikud.