Küprosest on saanud eurotsooni suurim risk
4. veebruar 2013, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just siis kui eurotsooni juhid hakkasid mõtlema, et on kolm aastat kestnud kriisiga hakkama saamas, kerkis esiplaanile Küpros, mis paistab olema väike probleem, aga seda ignoreerida ei saa, kirjutab Reuters.
Ehkki Küprose majandus on suuruselt tagantpoolt kolmas (sisemajanduse kogutoodang 18 miljardit eurot), on selle riigi probleemid tunduvalt komplekssemad kui need, millega Euroopa on varem kokku puutunud. Küprose kriisil on olemas Kreeka, Hispaania ja Iirimaa elementide kombinatsioon, kirjutab uudisteagentuur.
Viimaste hinnangute kohaselt vajab Küpros jalule tõusmiseks 17,5 miljardit eurot, millest 10 miljardit oleks vaja pangandussektorile ning 7,5 miljardit riigivõla teenindamiseks ja valitsussektorile. Ehkki numbriliselt ei oleks abi väga suur, on see 100 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ning teeks päästepaketi Kreeka järel suurimaks ning on kolm korda suurem kui Portugali päästepakett 2011. aastal.
Mitte kellelgi pole kahtlust, et eurotsoonil on Küprose päästmiseks raha piisavalt, probleem on pigem selles, kas Küpros on võimeline seda tagasi maksma. Juhul kui Küprose kriisist väljatulekut ei suudeta veenvalt näidata, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) selles ei osale.
«Küpros on riigi tasemel eurotsooni jaoks kõige suurem risk,» ütles uudisteagentuurile Kreeka võla restruktureerimise läbirääkimisel osalenud investoreid esindava IIF (Institute of International Finance) esindaja Charles Dallara. «Mina ei näe Küprose ja tema eurotsooni partnerite vahel koostööd ning näen vähe märke üksteisele lähenemise suunas,» lisas ta.
Küprose probleemid pole uued – esimest korda küsis Küpros abi eelmise aasta juunis ning on viimased seitse kuud tegelnud läbirääkimistega Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ka IMFiga. Praeguse seisuga peaks eurotsooni rahandusministrid tegema lõpliku otsuse märtsis ehkki mõned Euroopa Liidu ametnikud on andnud mõista, et see võidakse edasi lükata kuni maikuuni.
Ringiliikuvate dokumentide järgi paistab, et abi saamiseks peab riik ilmselt läbi viima erastamise (näiteks telekomifirmad), pensionireformi ja maksureformi. Aga sellest ei piisa, et riik oleks võimeline riigiabi tagasi maksma.
Kui praegu on Küprose võlakoorem 80 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis päästepakett suurendab seda 140 kuni 150 protsendini SKTst. IMFi sõnul peaks selleks, et riik oleks suuteline võlakoormusega toime tulema, selle suurus olema 120 protsenti SKTst või veel parem, 100 protsendi lähedal.