/nginx/o/2011/03/07/532565t1h3aea.jpg)
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen hoiatas sõjalise sekkumise näite varal Malisse, et Euroopa riigid sõltuvad oma operatsioonide korraldamisel liiga suurel määral USAst.
NATO juht: Euroopal napib kaitsevõimet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasmussen kiitis küll Prantsuse ja Briti vägede tahet haarata juhiroll olukordades, kus USA otsustab tahaplaanile jääda, kuid osutas hoiatavale tõsiasjale, et nii Mali kui varasema Liibüa opeatsiooni puhul tulid ilmsiks suured lõhed Euroopa kaitsevõimes.
NATO peasekretäri sõnutsi on see murettekitav, võttes arvesse seda, et USA keskendub rohkem julgeolekuküsimustele Aasias ning seisab silmitsi omaenda eelarveraskustega.
«Me nägime nii Liibüas kui Malis, et USA pidi tulema appi luuretehnikaga, tagama hävitajate tankimise lennu ajal,» ütles Rasmussen Financial Timesile antud intervjuu käigus.
«Kuid need on vaid kaks näidet valdkondadest, kus Euroopas on tohutud puudujäägid. Eurooplastel tuleb investeerida, et need augud täita.»
Rasmusseni sõnutsi on Euroopa olukord problemaatiline, kuna USA on andnud mõista, et ei soovi enam võtta endale juhirolli sõjaliste missioonide puhul, mis puudutavad Euroopa lähiümbrust.
«USA sekkub seal, kus on mängus nende strateegilised huvid,» ütles Rasmussen. «Aga ma usun, et üldine trend on pigem selline, et nad eeldavad partneritelt suuremat finantsvastutust meie ühise julgeoleku tagamisel.»
Rasmuseni sõnutsi tuleb vastutus NATO raames paremini tasakaalustada. Juhinduda võiks printsiibist, et «ükski [NOTO] liikmesriik ei peaks tagama üheski valdkonnas rohkem kui 50 protsenti [finantsvastuusest]».
«Euroopa partneritel tuleb võtta suurem vastutus,» ütles Rasmussen, viidates samas probleemile: Euroopa kulutused on pigem languses.
Hiljutisel julgeolekukonverentsil Münchenis rõhutas Rasmussen, et kümne aastaga alates aastast 2011 on USA osakaal NATO rahastamises kasvanud 63 protsendi juurest 72 protsendi peale.
Viimase kolme aastaga on kõik Euroopa liikmed – kolm välja arvatud – oma kaitse-eelarveid kärpinud, mõned lausa 20 protsenti.
«Kui kärped jätkuvad, ei ole Euroopa varsti enam võimeline juhtima rahvusvahelisi kriisiohje-operatsioone – ega neis isegi osalema,» ütles Rasmussen.
Ta lisas, et see on tõsine väljakutse Euroopa rahvusvahelisele staatusele, kuna tärkavad turud on võtnud vastupidise kursi ning kasvatavad kaitsekulutusi.
«Tärkavad turud ei ole oht. Aga kui Euroopa tekitab vaakumi, hakkavad kriisiohjega tegelema nemad.»
Rasmussenil on Euroopa valitsustele kolm sõnumit: «Esiteks: hoidke kindlat joont ja lõpetake kaitsekärped. Põhi on käes. Teiseks: kasutage olemasolevaid ressursse efektiivsemalt, tehke koostööd. Kolmandaks: niipea kui majandused taastuvad, hakake tegema vajalikke investeeringuid.»
Copyright The Financial Times Limited 2013