Euroopat tabanud värskel kivisöevaimustusel on teatud kurvad tagajärjed keskkonnale – kontinendil, mis kiidab kõlavalt oma rohelist poliitikat.
Euroopat saastab kivisöe uus tulek
Analüütikute sõnutsi on kasvuhoonegaaside kogus 2012. aastaga teravalt kasvanud. Süüdlaseks on Euroopa Liidu kivisöejõujaamad, mille omanikud kiirustavad kõva kasumit teenima, joostes võidu ähvardavate keskkonnakaitse-piirangutega.
Nagu kinnitab Brian Potskowski uuringurühmast Bloomberg New Energy Finance, kogunes kasvu aastaga lausa 17 protsenti, samal ajal kui tehaste heitgaaside üldkogus Euroopa lõikes kasvas 3 protsenti.
«Ma ütleksin, et heitgaaside koguse terav kasv tuleneb paljuski sellest, et üha soodsam on põletada gaasi asemel kivisütt,» ütles ta.
ELi 2012. aasta üldiseid heitgaasinumbreid peab veel mõnda aega ootama. Kuid isegi kui pilt kokkuvõttes samaks jäi – mis on mõnede arvates tõenäoline, kuna majandus oli loid – on muidki põhjuseid kivisöe kasutuse pärast muretsemiseks.
«Praegu põletatakse kivisütt vanades jõujaamades, mis ei kuulu uude ja puhtamasse põlvkonda,» ütleb professor Kevin Anderson, kelle mullune uuring osutas sellele, et USA kildagaasibuumi tõttu eksporditi Euroopasse ja mujale üha suuremaid kivisöekoguseid, mistõttu kasvuhoonegaaside kogused ei vähenenud sellisel määral nagu mõned väitsid.
Eriti problemaatiliseks võib see osutuda arengumaadele, kus õhusaastet ei kontrollita nii püüdlikult nagu Euroopas.
Mõned eksperdid kinnitavad, et kuna Euroopa reeglid on ranged – ja karmistuvad varsti veelgi – siis ei peaks eurooplased oma tervise pärast eriti muretsema.
«Kivisöejaamade mõju tervisele on üsna piiratud, võrreldes olukorraga 20 aastat tagasi,» ütleb dr Kornelis Blok konsultatsioonifirmast Ecofys. «Seda ei saa kunagi väita, et riske poleks. Aga risk on väga väga väike.»
Copyright The Financial Times Limited 2013