Kuigi leedulased lükkasid mullu referendumil tuumajaama ehituse ettepaneku tagasi, kaalub uus valitsus jaama ehitamist.
Leedul uus tuumaplaan
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedus mullu detsembris ametisse asunud peaministri Algirdas Butkevičiuse juhitav koalitsioon (sinna kuuluvad sotsiaaldemokraadid, Tööerakond, erakond Kord ja Õigus ning Poolakate Valimisaktsioon – toim) kaalub, kas ja kuidas Visaginase tuumajaama ehitusega jätkata. Ennekõike tuleb lahendada Balti riikide majanduste jaoks väga suure ja ülikalli, miljardeid eurosid maksva minema elektrijaama tasuvuse küsimus.
Kuna äriplaan pole kindel, ei kiirusta Eesti ja Läti jaama ehitust toetama, aga Balti naabrite toeta pole selle rajamine mõeldav. Ühelt poolt on rahvahääletus jaama ehitusele justkui kriipsu peale tõmmanud, sest mullu sügisel parlamendivalimistega ühel ajal toimunud hääletusel oli tuumajaama vastu 63 ja poolt 34 protsenti vastanutest. Aga see ei takista valitsusel siiski vastupidist otsust teha.
Kui valimiskampaania ajal oli Butkevičius tuumajaama vastu, nimetades seda ebamajanduslikuks, siis peaministriks saades on ta muutunud leebemaks. Energeetikapoliitika peaks paika panema töökomisjon, ekspertide grupp, mis peaks maiks esitama uued tuumaelektrijaama puudutavad dokumendid, mis arvestaksid nii selle võimalusega, et tuumajaam rajatakse, kui ka sellega, et seda ei rajata.
Endine peaminister, praegu seimi liige Andrius Kubilius ja tema valitsuse majandusminister Dainius Kreivys on tuumajaama tasuvuses veendunud. Praeguse valitsuse meelemuutust hindasid nad kohtumisel Vilniust väisanud Eesti ajakirjanikega vaid poliitkampaaniaks. Kreivyse sõnul ei ole Leedu elektrivarustust ilma tuumajaamata võimalik lahendada.
Peale päevapoliitiliste argumentide tuleb Leedu valitsusel läbi hammustada terve rida poliitilisi takistusi, mis muudavad uue jaama ehituse äriliselt keeruliseks.
Esimene takistus on Euroopa Liidu kliimapoliitika, mis on muutnud terves maailmajaos elektritootmisse investeerimise võimatuks ilma riiklike subsiidiumiteta.
Teine takistus on Venemaa elekter, mis pole küll üliodav, aga mis mõjutab märkimisväärselt siinset energiaturgu.
Kolmas on aga veel üks esmapilgul utoopiline, aga samas küllalt tõsine tõke – poliitikute soov lahutada Balti riigid Loode-Venemaa elektrisüsteemist ja liita nad Poola kaudu Kesk-Euroopaga.
Eelnimetatud plaan on tore, aga tehniliselt keeruline. Selleks ei piisa Poola-Leedu kaablist. Et Visaginase tuumajaam saaks rahus töötada, peaks tal olema võimalik müüa elektrit ka Poola ja Saksamaale. Aga kui nende riikide võimud pole valmis ülekandesse piisavalt investeerima, muutub suure jaama tegevus riskantseks, sest seisev elektrijaam on mõttetu investeering.
Suure jaama investeeringu otstarbekuses kõhklejaid leidub Leedus piisavalt. DNB panga peaanalüütiku Jekaterina Rojaka sõnul on energeetika ja poliitika tihedalt seotud ning 85 protsenti sellealastest otsustest on poliitilised.
Rojaka sõnul on tuumajaama kavandamine rahanduslik katastroof, sest see ei pruugi end ära tasuda.
«Paljud ettevõtted ootavad jaama, kuid keegi ei küsi, kes need kulud lõpuks kinni maksab. Raha tuleb lõpuks ikka tarbija taskust. Odavat elektrit ei ole tarbijale tuumajaamast loota, sest laen tuleb tagasi maksta,» märkis ta.
Vilniuse ülikooli rahvusvaheliste suhete ja poliitikateaduste instituudi energeetikaekspert Romas Švedas märkis, et Visaginase tuumaelektrijaama projektiga juhtunu on kurb poliitiline lugu ja Leedu kohustus on see probleem lahendada.
«See on usaldusväärsuse ja regionaalse vastutuse küsimus ning Leedul ei olnud õigust niimoodi käituda,» lausus ta.
«Kaasame partneri ja raha ning siis äkki ütleme, et muutsime meelt. See on hoop meie usaldusväärsusele,» rääkis Švedas, lisades, et see ei ole vaid energeetika küsimus.
Energeetikaeksperdi sõnul mõistab tõenäoliselt ka praegune valitsus, et senine käitumine on olnud viga. Vähem kui kuu aja pärast, 27. veebruaril möödub seitse aastat Balti riikide peaministrite memorandumi allkirjastamisest Leedus Trakais, kus kolm riiki lubasid ühiselt rajada uue tuumajaama.
Reisi Vilniusesse rahastas Euroopa Komisjon.
------------------------------------------------------------------
Asjade käik
• 27. veebruar 2006 – Balti riikide peaministrid Andrus Ansip, Aigars Kalvītis ja Algirdas Brazauskas allkirjastavad ühisavalduse uue tuumaelektrijaama ehituse toetuseks.
• Veebruar 2009 – algavad tuumajaama ehitamise tegelikud ettevalmistustööd.
• Juuli 2011 – Leedu valib Hitachi jaama strateegiliseks investoriks.
• Detsember 2011 – Poola PGE loobub projektist.
• Juuni 2012 – seim kinnitab Leedu ja Hitachi kontsessioonilepingu, Eesti ja Läti sellega ei ühine.
• Oktoober 2012 – Leedu rahvahääletusel on enamik hääletanutest uue tuumajaama vastu.
Allikas: PM