/nginx/o/2008/07/26/59914t1hc3d3.jpg)
Talupidajate hinnangul tooks keskendumine üksnes otsetoetustele tulevikus kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi kogu Eesti ühiskonnale.
Talupidajad Ansipile: keskendumine otsetoetustele toob pöördumatud tagajärjed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talupidajate keskliit saatis peaministrile avaliku pöördumise seoses eelseisval Euroopa Ülemkogul arutusele tuleva ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarvega.
Keskliit peab kirja kohaselt oluliseks, et koos ÜPP esimese samba ehk otsetoetuste kasvuga peab proportsionaalselt tõusma ka teise samba ehk maaelutoetuste maht. «Senini on meedias olnud fookuses vaid otsetoetuste küsimus ja varju on jäänud põllumajanduspoliitika teise samba küsimused. Eesti oludes moodustavad maaelu toetused käesoleval perioodil ligikaudu 50 protsenti kogu ÜPP eelarvest ja keskendada kogu tähelepanu üksnes otsetoetustele on seega kahetsusväärselt ühekülgne. Põllumajanduspoliitikat tuleb käsitleda ühtse tervikuna, kus mõlemal sambal on oma roll ning seetõttu ei tohi ei avalikkuse ega ka peaministri tähelepanu köita üksnes otsetoetused,» sõnas keskliidu juht Kaul Nurm.
Maaelule ja põllumajandusele tervikuna on talupidajate arvates maaelutoetused veelgi olulisemad kui otsetoetused.
«Otsetoetustel ja nende kiirel tõsul on ka oma varjuküljed, mida avalikkus paraku ei teadvusta ning üksnes maaelutoetused suudavad tasakaalustada ja pehmendada mainitud varjukülgede mõju. Olukord, kus poliitikasuunamise tööriistad on ÜPP teises sambas, raha aga esimeses sambas, oleks äärmiselt ebasoovitav ja tooks pikas perspektiivis kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi kogu Eesti ühiskonnale,» lausus Nurm.