Mürakarude vahva mängumaa

Mõnus mänguruum: seda näidiskodu esitleti mullu suvel Tamperes Soome elamumessil. Foto: Liis Treimann

Koolieeliku tuba kujundades tuleks lähtuda lapse iseloomust ja huvidest, aga appi tasub võtta ka omaenda lapsepõlvemälestused ja -unistused.

Uutesse eramutesse on sageli kavandatud eraldi nn lasteplokk koos mängu-, magamis- ja vannitoaga, vanemates majades, kus ruumi napib, võiks aga lastetoa(d) sisse seada katusealuses. Sealne ruum on tavaliselt sopiline ja võimaldab laste tegevusi sisse seada mitmel tasapinnal. Sisearhitekt Hannelore Kääramees soovitab võimalusel jagada lastetoa tsoonideks, nii et magamisosa paikneb tagaosas, mängu- ja hobiala eespool.

Põrand mõnusalt soe

Lastetuppa passivad looduslikud, soojad ja lihtsalt puhastatavad materjalid. Seinad võiks üle värvida, eelistatult kaseiin-, lubi- vm  naturaalse värviga. Tooni valides tasub lähtuda lapse temperamendist, et aga mänguasjad, voodikatted jms muudavad üldmulje nagunii kirevaks, võiks seinte puhul eelistada midagi mahedat.

Kuna väiksemad lapsed veedavad palju aega põrandal, sobib selle katmiseks kõige paremini puit, naturaalne linoleum või kork. Hubasust lisavad vaibad, vaipkatted, põrandapadjad vms. Vahel on lahtine vaip isegi parem, sest seda on kerge kokku rullida, kui laps tahab näiteks põrandal raudteed või linnakut ehitada.

Mööblit jm sisustuselemente – katteid, kardinaid jms – valides poleks paha ka lapse arvamust küsida. Poistele meeldivad mereasjad, autod või rongid, tüdrukutele kassid, baleriinid vms. 

Väikelapse toas on peale voodi väga olulised panipaigad, kus riideid jm asju hoida. Lisaks suuremale kapile võiks seal olla näiteks paljude sahtlitega kummut, kuhu igasugu pudi-padi mahutada. 

Mänguasjade hoidmiseks sobivad mitmesugused kastid, kirstud, kohvrid, korvid. Nii saab tuba kergemini korras hoida ja ka lapsel on mugavam, kui ta teab, milline panipaik on mõeldud legodele, milline väikestele ja milline suurtele autodele, kuhu laekasse käivad pusled ja kuhu lauamängud. 

«Meie kodus on poistel mänguasjade jaoks punased kohvrid, mida saab üksteise peale panna, need lisavad toale vahvat meeleolu,» räägib Kääramees. «Aga näiteks tulevase meremehe asju võiks hoida triibulistes korvides või kastides, mis varustatud köitest käepidemetega.» 

Pisike baleriin peegli ees

Kui raamaturiiul asub lastetoas nähtaval kohal, tekib ka väikelapsel tõenäoliselt kergemini soov mõni köide pihku võtta ja vaadata.

«Meil on ruumipuuduse tõttu suurem riiul lae all, väiksem madalal, aeg-ajalt tõstan osa raamatuid üles ja osa alla,» räägib sisearhitekt. «Paljudes kodudes tehakse samamoodi mänguasjadega. See, mis on kogu aeg silma all, muutub ju ruttu ebahuvitavaks.»

Viie-kuueaastastele võiks võimalusel kujundada nn hobinurga, väiksematele piisab mõneks ajaks joonistamisseinast, kuhu on võimalik kriidiga kritseldada. Olemas on seinakatteid, kuhu saab vildikaga joonistada ja pärast ära kustutada, ning laudu, mille plaat on omamoodi tahvel. «Laps vajab ju kohta, kus saab ennast välja elada,» leiab sisearhitekt.

Kui last huvitab ballett või iluvõimlemine, võiks paigaldada seinale toru, mille kõrval harjutusi teha, ja peegli, kust seda jälgida. Spordihuvilist poissi rõõmustab kindlasti mõni redel või lakke kinnitatud nöörredel. 

Onnid ja pesad meeldivad nii tüdrukutele kui ka poistele. Kõige lihtsam võimalus on püstitada tuppa lastetelk, kui aga ruum lubab luua kahel tasandil mänguplatse, saab onni «ehitada» üles või alla või lausa mõlemasse kohta. Madalal asuv laiem aknalaud pakub võimalust katta see patjadega, nii et lapsel on hea sinna näiteks «lugemispesa» teha.

Nagu muude ruumide puhul, kehtib ka lastetoas reegel, et valgusrežiime olgu kolm-neli erinevat: üldvalgus, kohtvalgus voodi juures, lauavalgus. Mõned seinalambid mängutsoonis ei teeks ka paha.

Väiksematele lastele, kes tihti kardavad pimedat, soovitab Kääramees valida näiteks karu- või jänesekujuline öölamp, mis valgustab just nii palju, et näeb ruumis ringi liikuda.