Kadrioru ja kesklinna vahel

Inspireeriv ümbrus: kunstnik August Künnapu kodutänaval. Foto: Liis Treimann

Tallinna kesklinnas asuva Raua tänava lõigul Pronksist Kreutzwaldini on sajandi jooksul kerkinud hulk kauneid hooneid, küllap just seetõttu on paljudest siinsetest elanikest ning 21. koolis õppinutest saanud arhitektuurihuvilised.
 

Omaaegse Politseiaia ja Narva maantee vaheline ala püsis veel eelmise sajandi alguses hoonestamata, aga kui seal ehitustegevus lahti läks, kuulus suurem osa juba kohustuslikku kiviehituspiirkonda. Tänu sellele saamegi nüüd nautida Raua asumi imelist arhitektuuri.

Esimesena valmis 1913. aastal Karl Burmani projekteeritud neljakorruseline juugendstiilis üürimaja, mis asub linna poolt tulles vasakut kätt enne Raua-Kreutzwaldi ristmikku. Arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu hinnangul on see ümara nurgaga hoone Burmani üürimajadest kõige elavamalt liigendatud fassaadidega, mida ilmestamas uusklassitsistlikud poolsambad, hammasribad ja kaaraknad.

Just need kümned erikujulised aknad on lapsepõlvest eredalt meelde jäänud kunstnik August Künnapule, kes asus Raua tänavale elama 2. klassi õpilasena.

Siitkandi praegune elanik, kunstnike liidu president Jaan Elken tegi Raua asumiga tutvust 1961. aastal, kui asus õppima tollase Gogoli-nimelise 21. keskkooli inglise keele eriklassis.

«Tundsin toona ümbruskonnas pea igat hoovi, põõsast ja fassaadi. Eestiaegsete funkmajade eriliselt hillitsetut harmooniat adusin juba ammu enne seda, kui õppisin eristama 1920ndate ekspressionistlikke suundi 1930ndate range joonega funktsionalismist. 1960ndatel ei osanud ma ju veel aimata, et lähen ERKIsse just arhitektuuri õppima,» räägib Elken.

Vaimsuse kants
Nüüdne 21. kool oli esimene Eesti Vabariigi rahaga rajatud haridusasutus – arhitekt Artur Perna projekteeritud hoones helises esimene koolikell 1923. aasta oktoobri alguses. Hoone on jäädvustatud ka Eesti vabadusvõitluse ajaloos, ütleb selle piirkonna ajalugu uurinud kirjanik Enn Nõu. Nimelt puhkes 1940. aasta 21. juuni hilisõhtul Raua tänaval lahing, kui kooli paigutatud sideväelased astusid vastu relvastatud riigipöörajate rünnakule.

Tulevahetuses langes kaks Eesti sõdurit, nooremseersant Aleksei Männikus ja reamees Johannes Mandre. Tänu neile meestele võib öelda, et 1940. aasta alistumine ei olnudki nii hääletu.

«Üldiselt on Raua tänava koolil hästi läinud – viimase laiendamise käigus lisandus hiigelsuure aatriumiga erkpunaseks värvitud juurdeehitis, samal ajal lammutati 1960ndate lõpus rajatud ujula ja hooneosa krundi sügavuses, mis oli ehitatud samuti 1960ndatel endise kooliaia kohale,» nendib Elken.

Künnaput teeb pisut kurvaks, et enam pole neid toredaid kohti, kust sai jalgsi käies «lõigata», näiteks koolistaadioni, mille piirdeaias oli mitu Gonsiori tänavale avanevat jalgväravat. «Paraku on kadunud ka kooli ees kasvanud sirelihekk, kus omal ajal sädistasid sajad linnud,» lisab ta. «Ja veel on kahju sellest, et Kreutzwaldi nurgal pole enam kohvikut, kus me igavate tundide ajal tihti pirukaid söömas käisime.»

Sama söögikohta külastas usinasti tele- ja raadiorahvas, kellele meeldis vahel kolleegide vaateväljast eemal mõnd lugu arutada, telelavastuse lõppu tähistada või niisama juttu ajada.

Modernne ja suurlinlik
Aasta pärast kooli avamist peeti soolaleivapidusid kõrval asuvas (praegu Raua 4) õpetajate majas, kus olid oma aja kohta suurepärased kolmetoalised korterid. Nende otstarbekat ruumijaotust hakati järgima ka teistes ehituslaenuga püstitatud paremates majades.

Eesti ainus terviklikku modernistlikku miljööd pakkuv linnaruumi lõik on Anton Soansi aastatel 1932–1933 kavandatud Raua 25–35 umbsopp, kuhu üksikuid hooneid projekteerisid teisedki arhitektid.

Kalmu sõnul viitab sealne nurkade ümardamine ja rõhtjoonte värviga rõhutamine veidi art decó’likule käsitlusele. Poega nurgamaja madalama ploki peal asuv katusaed-rõdu näitab ilmekalt, kuidas uudne idee ja moodi tulnud päikesevannide-vaimustus hoone autorit kaasa haaras.

Tele- ja filmimees Rein Karemäe sattus 1960ndate keskel tänu korterivahetusele elama Karl Tarvase projekteeritud Raua 31 majja. «Tahtsin, et uus kodu oleks telemajale lähemal, korterit vaatama minnes aga nägin, et see asub eestiaegses arhitektuuripärlis,» ütleb Karemäe, kes pole oma kunagisest neljatoalisest korterist kõneldes kiitusega kitsi: valged ja suured toad, hea ventilatsioon, laiad aknalauad, kaks panipaika ...

Kauni ümbrusega vaikne põiktänav oli suurepärane elukoht teistelegi loomeinimestele.
«Toona oligi Raua tänav väga vaikne,» viitab kirjanik Enn Nõu oma filmilõigule aastast 1967 – siis tuli ta esimest korda pärast Rootsi põgenemist sünnimaad vaatama ja käis abikaasa Helga kunagist kodumaja ja -tänavat jäädvustamas.

Tema naise isa, metsainspektor Aleksander Raukas oli 1937. aastal astunud Raua 34 (praegu Raua 8) korteriühistu liikmeks ja juba järgmisel aastal koliti kooli kõrvale vastvalminud majja. Pere fotoalbumis on palju pilte maja ehitusest ja seal elamisest, kaunitest interjööridest.

Innukas harrastusfotograaf Raukas tegi hulgaliselt pilte ka ümbruskonna kujunemisest ja eluolust.
«Nõukogude teise okupatsiooni alguses oli Raua õuduste tänav, sest siin seadsid end sisse julgeolekutöötajad.

Elasid korterites, mille omanikud ja elanikud olid kas küüditatud, muidu välja aetud või välismaale põgenenud,» räägib Nõu. Tema abikaasa sai oma lapsepõlvekodu uue aastatuhande alguses endiselt KGB ohvitserilt kätte ja pere taastas elamise võimalikult algupärasel kujul.

Terviklik miljöö
Künnapul valmis viis aastat tagasi maaliseeria 1930ndate Raua tänava miljööst. «Inspiratsiooni sain hea majanaabri Helga Nõu metsaülemast isa suurepärastest mustvalgetest fotodest. Ühel pildil patseerib fotograaf ise koos väikse Helgaga mööda tänavat, teistel on kujutatud lapsi mängimas,» räägib kunstnik.

Elken jäädvustas oma praegust kodukanti 70ndatel-80ndatel Lasnamäel elades. Maalidel «Muutuv linn I» ja «Muutuv linn II» on kujutatud tuletõrjemaja, Lenderi gümnaasiumi ja nn õpetajate maja Pronksi nurgal.

«Raua tänava võlu oli tollal ja on õnneks ka praegu keskkonna terviklikkuses,» leiab Elken. «Siin tekib umbes samasugune tunne nagu Pärnu mnt lõigul Vabaduse väljaku ja Tõnismäe vahel. Samas pole tegu mingi pürjelite stiilimuuseumiga, piirkond on elanud alati kooskõlas ülejäänud Tallinna ja Eestiga ja loodetavasti elab samamoodi edasi.»

Tema sõnade kinnituseks võib pidada kunagist linna suurimat ihuharimiskohta, mida aastakümneid kutsuti Gogoli tänava saunaks ja kus leili võttes suhtlesid sundimatult n-ö lihtsad tööinimesed, õpetlased ja elukunstnikud.

Huvitav teada

Kauplused: valgustisalong Laterna Magica

Tähtis koht: Tallinna 21. kool, Raua tänava saun

Piirkonna elanikke läbi aegade: dirigent Raimund Kull, näitleja Liina Reiman, arhitekt Karl Burman, näitleja Salme Reek, poliitik Bruno Saul, arhitekt Vilen Künnapu, dirigent Jüri Alperten, telemees Juhan Paadam

Kinnisvara hinnad: 138,1 m2 neljatoaline renoveeritud korter  maksab 330 635 eurot (m2 hind 2451,1 eurot)

Varem rubriigis ilmunud lood

Maakri asumist, 6. oktoober

Pirita TOPi ümbrusest, 20. oktoober

Kopli liinidest, 3. november

Tartu Karlova linnaosast, 12. november

Tallinna tänavast Tallinnas, 24. november

Peedu asumist, 12. jaanuar