President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Kohtla-Järvel mineraalväetisi tootva ASi Nitrofert juhtidega ning käis ettevõtte ammoniaagi ja karbamiidi tsehhides.
President Ilves kiitis Nitroferti omanikke ja avas kaevanduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ostchem Holding kontserni kuuluv Nitrofert peatas majanduskriisi ja valmistoodangu hinna languse tõttu tootmise veebruaris 2009 ja jättis ettevõtte ooterežiimile. Samas säilitasid omanikud peaaegu neljaks aastaks töö ligi 400 inimesele, kes hoolitsesid seadmete ja kommunikatsioonide säilimise ja korrasoleku eest.
Nitrofert, kus praegu töötab 461 inimest, taaskäivitas tootmise mullu detsembris. 99 protsenti kaubanduslikust ammoniaagist ja ligi 90 protsenti karbamiidist tarnitakse Lääne-Euroopa turgudele.
«Nitroferdi omanikud on paljudele firmajuhtidele nii majandusliku kui ka sotsiaalse vastutustundlikkuse ja ettevaatamise eeskujuks,» tõdes president Ilves. «Siin saab õppida oskust hoida oma ettevõtet ja eriti just oma töötajaid ka majanduslikult keerulistes oludes, et siis, olude parenedes, kiiresti tootmine taastada.»
Riigipea külastas ka Mäetaguse valda, kus avas Viru Keemia Grupi (VKG) Ojamaa kaevanduse, mille põlevkivi varu hinnatakse 58 miljonile tonnile ja tegutsemisaega 15-17 aastale.
Põlevkivi on täna Eesti põhiline energiaallikas ja jääb meile vähemalt väga oluliseks energiaallikaks ka nähtavas tulevikus, ütles president Ilves, lisades: «Kui õpime põlevkivi senisest paremini ja mitmekülgsemalt väärtustama, seejuures rõhutatult hoolides keskkonnast, siis käitume targalt. Mul on heameel, et VKG on selles vallas üheks tugevaks eestvedajaks.»
President Ilves tunnustas Ojamaa kaevanduse 440 kaevurit ja inseneri, sest nende töö on osa sellest, et Eesti kodud on soojad ja valged, et meie e-riik toimib ning et Eesti on praegu Euroopa Liidus üks energia sisseveost vähemsõltuvaid riike.
Rohkem kui 2000 töötajaga VKG on Eesti suurim põlevkivi ümbertöötlemisettevõte, kelle valduses on oma kaevandus, viis põlevkivi ümbertöötlemisvabrikut, samuti oma energeetikaettevõte. Suur osa Euroopa kosmeetikatööstustest kasutab juuksevärvide tootmiseks VKG-s põlevkivifenoolidest toodetud kemikaali.