/nginx/o/2009/01/20/120082t1h4cf2.jpg)
Rahvusliku lennufirma Estonian Air kadumine tähendaks Eestile vähikäiku ja seda, et riigina jääksime lennukonkurentsi ja -ühenduste vähenemise tõttu veel vaesemaks, ütles majandusgeograaf Hardo Aasmäe Õhtulehele.
Hardo Aasmäe: Estonian Airi kadumisega vajub Eesti tagasi aastasse 1925
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui Estonian Air kaob, siis tähendab see, et me peame hakkama lendama teiste lennufirmadega ja see on väljarännanud raha. Makse makstakse kusagil mujal ja kuna meie personalikulud (lendurite ja teiste Estonian Airi töötajate palgad) on teiste firmade omadest väiksemad, siis tasahilju hakkavad tõusma ka lennupiletite hinnad,» arutles Aasmäe.
Aasmäe kardab, et Tallinn muutub kohaks, kus hakatakse toitma välismaa lennufirmade liine, Tallinna tähtsus Euroopas aga väheneb ja see mõjub Eestile halvavalt.
«Sellist olukorda ei ole olnud meil 1925. aastast, kui Tallinnast pandi lennuk Königsbergi ja Berliini käima ja see lähtus meie vajadusest,» ütles Aasmäe.
«Kõige halvem oleks see, kui valitsus otsustab Estonian Airi kinni panna: see tähendab, et tehakse plats puhtaks rahvusvahelistele suurettevõtetele. Kellegagi on kuskil kokku lepitud, kes tahab platsi üle võtta ja Eesti riik maksab selle kõik kinni,» ütles Aasmäe ja hindas pankrotti minekut paremaks valikuks, kuna siis saaks keegi ettevõtte erarahaga ära osta.