/nginx/o/2012/05/18/1112010t1h9872.jpg)
ELi uus ja lahjendatud ettepanek Euroopa raudteetööstuse liberaliseerimiseks näeb ette, et vertikaalselt ühendatud raudteefirmad peavad ehitama oma äriüksuste vahele tulemüürid – enne kui nad teistesse liikmesriikidesse konkureerima lastakse.
Pariis ja Berliin panid Kallase raudteerindel taganema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepanek, mille transpordivolinik Siim Kallas eile välja käis, on Brüsseli taaskordne katse tekitada suuremat konkurentsi ELi raudteevõrgustikus, mis on tänaseni üks kirju kohalike süsteemide «lapitekk».
Kallase esialgne kava oli lahutada raudteevõrkude omanikud täielikult rongiliikluse korraldajaist, pidades seda parimaks viisiks tagada tõeline konkurents valdkonnas, mida juba kaks aastakümmet üsna edutult reformida on üritatud.
Komisjon usub jätkuvalt, et taoline «lahtiharutamine» oleks parim viis võrdsete mängureeglite tagamiseks – nii et uued operaatorid võiksid välisturgudel kohalike «vanade olijatega» paremini konkureerida.
Kuid Kallas sattus Saksamaa ja Prantsusmaa surve alla ning oli sunnitud oma ettepanekut lahjendama.
Nüüd nõuab ta lihtsalt seda, et Deutsche Bahn ja teised vertikaalselt integreeritud operaatorid peaksid püstitama trobikonna firmasiseseid tulemüüre, mis eri äriüksused üksteisest eraldaksid.
Eesmärk oleks välistada olukord, kus infrastruktuuri haldaja – mis kontrollib selliseid operatsioone nagu marsruutide jaotamine, tehniliste standardite kehtestamine ning hooldus, ja saab otsest riigitoetust – ei saaks suunata osa toetusest oma rongide-käitamise-osakonnale.
Eraldamine tähendaks ka «järelemõtlemisaja» kehtestamist, enne kui tegevjuhid ühest osakonnast teise üle võiksid hüpata.
Sakslaste Deutsche Bahn, mis on Euroopa suurim riiklik operaator, on juba pikemat aega enese tükeldamise katsetele vastu punninud. Neid on asunud toetama Prantsuse operaator SNCF, mis on suuruselt teine ning on juba infrastruktuuridest lahutatud. Läinud aasta lõpus andis François Hollande’i uus sotsialistlik valitsus aga märku, et firma võidakse taas ühendada.
Deutsche Bahn keeldus kommentaaridest ja suunas kõik küsimused valitsusele.
Saksa valitsuse pressiesindaja sõnutsi on vertikaalselt integreeritud Deutsche Bahn «edukas mudel», mis haakub üldise olukorraga Euroopas ning sammub konkurentsi edendamisel esirinnas.
Vastulöögina Saksa ja Prantsuse manöövrile on Euroopa Komisjon juurutanud nn «surveklausli», mis võimaldab liikmersiikidel tõkestada teiste riikide operaatorite tulekut oma turgudele, kui nood ei ole püstitanud komisjoni nõuetele vastavaid firmasiseseid tulemüüre.
Kallas osutab reformide eest võideldes reisijate arvu langemisele teatud liikmesriikides. Ta on hoiatanud, et ilma värskete investeeringute ja innovaatilisemate teenusepakkumisteta jääb raudtee maanteedele ja lennuliiklusele alla ning on määratud «libisema mööda libedat kallast Euroopa suunas, kus raudteed on vaid käputäie rikaste riikide luksus ja lelu».
Copyright The Financial Times Limited 2013