/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2012/03/14/1011990t1h9cae.jpg)
Võõrsile ülikooli läinud Kerli oli mures, kas Eesti riik jätkab talle toitjakaotuspensioni maksmist. Ametnike kinnitusel pole tal muretsemiseks põhjust.
Võõrsile õppima minnes ei võeta noorelt toitjakaotuspensionit ära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tean sellist seaduse sätet, et pensionisaajal on õigus pensionile, kui ta on enne pensioni määramist elanud Eestis ühtejärge vähemalt kolm aastat,» kirjutas Tarbija24 lugeja Kerli. Naise sõnul elab ta alaliselt võõrsil, kuid ta on veel sisse kirjutatud oma Eesti kodusse.
Naise sõnul õpib ta avatud ülikoolis ning teab, et tal on õigus toitjakaotuspensionile, õppides täiskoormusega õppes (kuni 24. eluaastani) ning akadeemilise puhkuse võtmise ajal seda välja ei maksta.
« Kas olen õigesti informeeritud, et kui olen üle kolme kuu viibinud sissekirjutusega välisriigis, arvatakse mind Eesti rahvastikuregistrist välja ning kas ja mida see muudab mu õiguses saada toitjakaotuspensioni?» soovib ta teada.
«Kui isikule on määratud toitjakaotuspension, siis seda makstakse ka juhul, kui tema alaliseks elukohaks on Euroopa Liidu liikmesriik, Norra, Island, Liechtenstein või Šveits,» selgitas sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Elve Tonts. Ta lisas, et pensioni makstakse ka juhul, kui inimese elukohaks on riik, kellega Eestil on sõlmitud vastav sotsiaalkindlustusleping - Ukraina, Vene Födratsioon, Moldova, Kanada.
«Seega, kui teie poole pöördunud inimesele on määratud toitjakaotuspension ja ta ei oma rahvastikuregistri andmete kohaselt Eestis alalist elukohta ning ta elab ühes nimetatud riikidest, siis talle makstakse toitjakaotuspensioni,» kinnitas ametnik.