Suurem osa eestlastest ei usu majanduskriisi lõppu enne kaht aastat

Foto: Lennart Rikk

Uuringufirma Klaster poolt aprillis tehtud küsitlusest selgus, et pooled Eesti elanikest usuvad, et Eesti ei välju majanduskriisist enne kaht aastat, 37 protsenti leidsid, et see juhtub järgmisel aastal ning 7 protsenti, et juba selle aasta lõpus.

Kolm protsenti vastajatest arvasid, et Eesti ei välju kunagi majanduskriisist ning 1 protsent, et majanduskriis on juba möödas. Teatud erinevusi võib täheldada soo, vanuse ja sissetulekute lõikes.

Naised ning vanemaealised olid oma hinnangutes veidi pessimistlikumad. Üle 55 aasta vanad hindasid Eesti võimalusi majanduskriisist väljumiseks süngemates toonides võrreldes näiteks alla 36-aastastega.

Selgeid erinevusi on sissetulekute lõikes: märgatavalt alla Eesti keskmise teenivad vastajad olid oma hinnangutes pessimistlikumad kui üle keskmise või umbes keskmist palka teenivad vastajad.

Kui näiteks rohkem kui 12 000-kroonise netosissetulekuga vastajate hinnangud jagunesid enam-vähem võrdselt «järgmisel aastal» ja «mitte enne paari aastat» vastuste vahel, siis alla 8000-kroonise sissetulekuga vastajate seas oli kaks korda enam neid, kes uskusid, et kriis enne paari aastat kindlasti ei lõpe.

Kõige pessimistlikuma prognoosi andsid Eesti majandusele 6000-8000 krooni netona teenivad vastajad, samas miinimumpalka teenivate vastajate seas oli enim neid, kes uskusid majanduskriisi lõppu juba selle aasta lõpus.

Lisaks anti vastajatele võimalus vabas vormis esitada oma nägemus sellest, mis või kes on süüdi Eesti majanduskriisis. Valdavalt rõhutati, et otseselt ei saa kellegi või millegi peale konkreetselt osutada, tegemist on pigem ülemaailmsest majanduskriisist tingitud paratamatusega.

Siiski rõhutati valitsuse tegematajätmisi kriisi ennetamisel ja sellega toimetulekul. Põhilised etteheited valitsusele olid liigne optimism ja lühinägelikkus ning ennetavate meetmete kasutamata jätmine, mille taga nähti majandusliku kompetentsi puudumist, omakasupüüdlikkust, populismi ja ebariigimehelikku suhtumist, kildkondlikke huvisid ja erakondlikku kemplemist.

Teise märkimisväärse põhjusena toodi välja rahva enda kipakat mentaliteeti: liigset tarbimist, lühinägelikkust, arutut laenamist, üle oma võimete elamist, ahnust ning teisi kapitalismi pahesid. Mainiti ka pankade agressiivseid laenukampaaniaid ning liiga liberaalset laenupoliitikat ja ettevõtete lühinägelikku majandamist ning liigset orienteeritust kiirele kasvule pikaajalise arvelt.

Majanduskriis ja sellega seonduv oli üks osa 2009. aasta aprillis Klastri veebipaneelis Arvamusplats.ee tehtud uuringust. Uuringus osales 936 vastajat vanuses 17-74.