Et kiirelt majandussurutisest välja tulla, peaksid eestlased muutuma jälle sõbralikumaks soomlaste ja venelaste vastu ning naised peaksid jälle seksikaks saama.
Eestlased, võidelge masu vastu seksikuse ja sõbralikkusega!
Ajakiri
pakub läbi huumoriprisma ideid, kuidas Eesti kärmelt majanduslangusest välja tuleks. Siin mõned näited:
Olge soomlaste vastu sõbralikumad!
Kui Eesti majandus pärast Euroopa Liiduga liitumist raketina üles liikus, muutusid eestlased põhjanaabrite soomlaste vastu külmaks. Neid nähti paksude, ülbete ja maitselagedate matsidena, kes lõunasse viina ostma tulid. Kuid nüüd, mil Eesti majandus on madalseisus, tuleks suhted põhjanaabritega jälle üles sulatada, kuna headel aegadel andis viinaturism Eestile pea 10 protsenti SKTst.
Seega, õppige soomlastele jälle naeratama, et nad teinegi kord mõnel nädalavahetusel purjakil laeva peale hüppaksid ning Tallinnasse poodlema sõidaksid.
Olge veel sõbralikumad venelaste vastu!
See võib osutuda raskemaks, kuid on täpselt sama tähtis kui suhted soomlastega.
Pärast pronkssõduri eemaldamist kuivas eksport Venemaale kokku, turistid Eestisse enam ei tulnud ning ettevõtjad läksid Ukrainasse.
Nüüd aga, mil Ukraina turg on maas, oleks eestlastel vaja oma vene keelt lihvida ning venelaste ees vabandada, kuna suhted suure karuga tulevad majandusele ainult kasuks.
Naised peavad taas seksikaks muutuma!
90ndatel oli Eesti kuulus oma ilusate naiste poolest. Nad nägid välja nagu skandivaavlased, kuid olid temperamendilt idaeurooplased.
Kuid headel aegadel, mil majandus kasvas ja kiirtoidurestoranid laienesid, muutusid printsessid kõrvitsateks. Tüdrukud muutusid paksuks, valjuks ning agressiivseks. Ning mis veel hullem - paljud neist töötasid Inglismaa pubides ning võtsid nende ülbe meheliku kultuuri Eestisse kaasa.
Nüüd on aga aeg kopeerida Eestis elavaid vene tüdrukuid, kellest enamik on oma figuuri hoida suutnud. Kaunimad naised muudavad mehed erksamaks ning naised hakkavad omavahel rohkem konkureerima. Mõlemad saavad majandusele vaid kasulikud olla.
Tehke rohkem lapsi!
Eesti suurim puudus majandustõusu ajal oli tööjõupuudus. Polnud piisavalt inimesi, kes oleksid suutnud kiiresti arenevat majandust toetada. Vaid 1,3-miljoniline rahvaarv vähenes madala iibe ning väljarände tõttu: edukad eestlased leidsid tulusamad töökohad läänes ning venelased kolisid sõbralikumasse keskkonda. Rahaahned eestlased ei leidnud aega, et hoolitseda rohkema kui ühe lapse eest.
Nüüd peavad aga kohalikud pikki talvi kasutama laste tegemiseks. Võimalusi raha teenimiseks tekib kindlasti 2-3 aasta pärast juurde, kuid sinnani peaks natuke oma riigi heaks panustama ning tulevikuks muskleid tekitama.