Laenud hakkavad taas kallinema
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
30. jaanuar 2013, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/01/30/1546240t1hfdb4.jpg)
Samal ajal kui kuue kuu Euribor langes detsembris rekordmadalale tasemele, hakkasid kommertspankade väljastatud laenuintressid tasapisi tõusma.
Samal ajal kui kuue kuu Euribor langes detsembris rekordmadalale tasemele, hakkasid kommertspankade väljastatud laenuintressid tasapisi tõusma.
Nordea pangast öeldi, et nende analüütikute sõnul on tegemist turu tavapärase korrektsiooniga – näiteks august vs september oli langus 0,57 protsendipunkti.
«Kui vaadata konkreetselt detsembris toimunud muutusi, siis Nordeas ei ole intressid muutunud, teiste pankade kohta ei oska kommenteerida,» vahendas panga pressiesindaja.
Eesti Panga teatel mõjutab kodumajapidamiste pikaajaliste laenude keskmist intressimäära suuresti see, milliseid laenutooteid vastaval kuul rohkem võeti. Keskpanga kinnitusel tõusid intressimäärad enamikus pankades, kuid tehnilise põhjusena võib välja tuua selle, et mõnevõrra suurenes detsembris uute pikaajaliste laenude väljastamisel nende pankade osa, kes pakuvad turul pikaajalisi mitte-eluasemelaene. Viimased on aga üldjuhul oluliselt kõrgema intressimääraga kui eluasemelaenud.
Eesti Panga statistika kohaselt tegidki detsembris üllatuslikult suure hüppe kodumajapidamistele antud pikaajaliste laenude intressimäärad, mis tõusid 0,85 protsenti, 4,89 protsendini. Siin toonitab Eesti Pank nüanssi, et kodumajapidamiste sektor sisaldab nii eraisikuid kui ka MTÜsid.
Hiiliv tõus
Enam kui 12 protsendipunkti võrra tõusid jõulukuul lühiajaliste laenude intressimäärad, aga need on reeglina üsna püsimatud ning detsember on tarbimis- ja teiste lühiajaliste laenude väljastamise kõrgaeg.
«Ma arvan, et intressitõus on seletatav tarbimisfinantseerimise kasvuga jõulukuul, kusjuures proportsionaalselt rohkem on laenukäibes kasvanud nende finantseerijate osa, kelle pakutavate laenude intressimäär on keskmisest kõrgem,» ütles ka SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
Kokku kerkis ettevõtetele antud laenude keskmine intressimäär detsembris 0,09 protsendipunkti võrra, 3,2 protsendini ning kodumajapidamistele antud laenude intressimäär 1,11 protsendipunkti, 5,85 protsendini. Eluasemelaenude keskmine intress kerkis 0,06 protsendipunkti, 2,57 protsendini, samal ajal kui kuue kuu keskmine intressimäär langes 0,04 protsendipunkti, 0,324 protsendini.
Messimas pööras tähelepanu asjaolule, et pikema tähtajaga laenude intressimäärad on langesid endiselt ka detsembris ning 20–30 aastaks sõlmitud laenude intressimäär langes koguni 0,10 protsendipunkti võrra, 2,30 protsendini.
Eesti Panga statistika kohaselt on kerkinud ka eluasemelaenude marginaalid – detsembris 0,10 protsendipunkti ja aastaga koguni 0,6 protsendipunkti võrra, 2,25 protsendini.
Detsembrikuisele tõusule vaatamata võib öelda, et möödunud aasta märksõnaks oli laenuintresside langemine ajaloo madalaimale tasemele. Tosina kuuga langes eluasemelaenude keskmine intress 0,9 protsendipunkti. Eluasemelaenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor kukkus aastaga neli viiendikku, 0,32 protsendini, mis tähendab, et keskmise eluasemelaenu intressikoormus on aastaga langenud 500 euro võrra aastas ehk 42 eurot kuus.
Eilsest kuueks kuuks
Euribori langustrendi lõpp jääbki detsembri keskele. Möödunud kuu lõpul oli intress stabiilselt põhjas ning jaanuaris hakkas juba kerkima.
Eile fikseeriti kuue kuu Euriboriks 0,373 protsenti, mis on kõrgeim alates novembri algusest. Tundub, et vähemalt lähemaks ajaks, aga pole ka välistatud, et ka lõplikult, on Euribori langustsükkel läbi.
Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles, et nõukogu viimasel koosolekul, mis toimus jaanuari alguses, ei nõudnud baasintresside langetamist mitte ükski nõukogu liige. Veel eelmise kuu koosolekul olevat intressimäära langetamise üle käinud elav diskussioon.
Turud on Euroopa võlakriisi suhtes rahunenud ning üha enam kostab hääli, et kriisist on kui mitte jagu saadud, siis vähemalt hullem on möödas. Draghi ütles, et finantsturgude seisukohast võttes on kõik tehtud ja edaspidine sõltub sellest, kuidas see kanaliseerub nn tavamajandusse.
Viimase poole pealt pole pilt aga kaugeltki roosiline – eurotsooni majandus kahaneb ja tööpuudus aina kasvab. Seepärast pole välistatud, et Euroopa Keskpank peab mõne aja pärast baasintressi taas alandama.