/nginx/o/2012/01/20/921468t1hbda2.jpg)
Gazpromi restruktureerimise vajadus muutub üha karjuvamaks. Vene gaasihiid tegeleb taas oma talvise lemmikharrastusega – Ukraina kiusamisega.
Kas Gazpromi impeeriumil on aeg laguneda?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naabrile on lajatatud 7 miljardi eurone arve lepingulise gaasikoguse eest, mis neil 2012. aastal importimata jäi.
Samm on täies kooskõlas Gazpromi maailmavaatega, mille võiks võtta kokku sõnadega «kõik või mitte midagi». Kontekst on aga intrigeeriv: läinud nädalal kirjutas Ukraina alla Shelli-diilile, millest lähtuvalt viimane sealmail kildagaasi arendama hakkab. Eesmärgiga teha lõpp sõltuvusele Venemaast.
Moskva teeks hästi, kui vihjest aru saaks.
Gazprom on jätkuvalt võimas impeerium. Firma annab 16 protsenti maailma gaasitoodangust ning tarnib vähemalt veerandi Lääne-Euroopa importgaasist.
Kuid gigandi eksporditurud on surve all. Nagu näitavad Gazpromi viimased tulemused, kukkusid Euroopasse müüdavad gaasikogused 2012. aasta esimese üheksa kuuga aastatagusega kõrvutades 3 protsenti. Netomüük endise nõukogude bloki maadesse kahanes 16 protsendi jagu.
Ukraina importis mullu veerandi võrra vähem gaasi kui aastal 2011 (millest ka vaidlus), osalt seetõttu, et nende terasetööstus on minemas üle kivisöele.
Tänavu peaks surve kasvama, kuna hinnaläbirääkimisi alustavad mitmed Euroopa gaasiimportijad nagu näiteks prantslaste Gaz de France.
Varem või hiljem annab eksporditurgude pitsitus endast märku ka ahela ülemises otsas. Juba nüüd investeerib Gazprom 40 miljardit dollarit aastas oma torujuhtmete ja maardlate laiendamisse ja haldusse (Morgan Stanley usub, et tänavuseks summaks koguneb 44 miljardit dollarit). Tõsi, käibekapitali oli 2012. aasta esimese üheksa kuuga muljetavaldavad 33 miljardit dollarit, kuid sellisel tasemel investeeringutega kaasnevad paratamatult lisaväljaminekud ning kui käibed ja ärikasumid jäävad surve alla, tuleb koomale tõmmata.
EL igatseb kogu südamest Gazpromi ekspordimonopoli lõppu näha. Vene peaminister Dmitri Medvedev leiab, et miks mitte – kui asi rahaliselt mõistlik oleks. Kui eksporditurgude kärbumine kestab, võib see hetk olla lähedal.
Copyright The Financial Times Limited 2013