/nginx/o/2013/01/29/1544232t1h1a42.jpg)
Mullu voolas euroala perifeerasse tagasi ligi 100 miljardit erainvestorite eurot – tänu Euroopa Keskpanga (EKP) presidendi Mario Draghi tõotusele teha ühisraha päästmiseks kõik mis iganes vajalik.
Kapital voolab taas euroala perifeeriasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi panga ING rehkenduste kohaselt võrdub antud summa ligikaudu 9 protsendiga Hispaania, Itaalia, Portugali, Iirimaa ja Kreeka sisemajanduste kogutoodangust.
Kapitali tagasipöördumise valguses julgevad mõned poliitikud juba uskuda, et euroala kriis on ühel pool. Jaanuari keskel osutas Draghi regioonis levivale «positiivsele nakkusele». Euro väärtus on järsult tõusnud.
Samas on sissevool siiski tagasihoidlik võrreldes 2012. aasta alguses toimunud kaugelt suurema väljavooluga – ajal, mil finantsturud euroala lagunemise pärast hirmul olid.
ING andmetel voolas euroala perifeeriasse 2012. aasta nelja viimase kuuga kokku 93 miljardit eurot erafondide raha. Kontrastiks: esimese kaheksa kuuga põgenes nimetatud viiest riigist kokku 406 miljardit eurot ehk ligi 20 protsenti perifeeriamajanduste kogutoodangust.
2011. aastal pages perifeeriast 300 miljardit eurot.
«Pikk tee on veel käia, aga kapitali liikumises on aset leidnud arvestatav pööre,» ütles ING analüütik Martin van Vliet. «Kui vaadata mulluse esimese kaheksa kuu väljavoolu, siis see oli hirmuäratav. Usaldust on raske võita ja kerge kaotada.»
Investorite nõudluse kasvades euroala varade järele on Hispaania ja Itaalia laenukulud järsult kukkunud. Paremini on tänavu läinud ka euroala ettevõtete ja pankade võlakirjadel. Samas on meeleolud maaklerite sõnutsi teistmoodi kui 2012. aasta hakul, mil võlakirjamüük samuti tõusu tegi – pärast seda, kui EKP ujutas pangad üle odavate kolmeaastaste laenudega enam kui 1 triljoni euro väärtuses.
«Seekord pole tõukejõuks kohalikele pankadele pakutav odav raha, vaid pigem kasvav usaldus euroala kui sellise suhtes, ostjateks on kaalukad investorid väljastpoolt Euroopat,» ütles Carl Norrey JPMorganist. «Praegu tehakse diile, mis kaks kuud tagasi oleksid olnud mõeldamatud. Tellimusi tuleb massiliselt.»
Kuid analüütikute hinnangul võib raha sissevool olla tingitud ka sellest, et mõned investorid on sunnitud karjaga kaasa jooksma – mitte et nad oleksid veendunud euroala tervenemises.
«Investoreid surutakse perifeeriasse,» ütles varahaldusfondi Baringsi strateeg Nigel Sillis. «Kui sul läheb halvasti ja sul on perifeerias panuseid vähe, võid sa sisse hüpata, kuigi süda ütleb ei.»
Septembris käis Draghi välja oma nn OMT programmi ehk lubaduse järelturult rangete tingimuste alusel valitsuste võlakirju osta. Paljude jaoks oli see pöördepunkt. «Euroopa muutus taas investeerimiskõlblikuks,» ütles USA suurpanga Goldman Sachsi Euroopa strateeg Alasdair Warren.
Copyright The Financial Times Limited 2013