Hiina konkurentsivõime on palkade tõusu ja jüaani tugevnemise tõttu alanenud.
USAs on algamas tööstusbuum
Odav gaas ja konkurentsivõimelisemaks muutunud tööjõukulud on toomas tootmisettevõtteid Ameerika Ühendriikidesse tagasi ning üha enam räägitakse tärkavast tootmisbuumist.
Energeetikasektoris on buum juba alanud. Uued tehnoloogiad on suurendanud USAs märgatavalt nafta- ja gaasitoodangut. Selle tööstusharu esindajad tõusevad ajakirja Forbes riigi rikkaimate inimeste edetabelis üha kõrgematele kohtadele.
Viimase viie aasta jooksul on nafta ja maagaasi tootmine USAs kasvanud 20 aasta kõrgeimale tasemele, 20,1 miljoni barrelini naftaekvivalendini ööpäevas, import aga langenud 25 aasta madalaima tasemeni, alla kaheksa miljoni barrelini.
Tänu kildagaasile ja uuele tehnoloogiale toodetakse Põhja-Ameerikas maagaasi rohkem kui ühelgi teisel kontinendil ning seetõttu, et USAs kujuneb gaasi hind börsil, on see ka odavaim maailmas.
Ühendriikides on maagaasi hind 3,3 dollarit Briti soojusühiku (Btu) kohta, aga Euroopas 12 ja Jaapanis 16 dollarit. Odav energia ei vähenda mitte ainult USA väliskaubandusdefitsiiti ja ei suurenda energiasõltumatust, vaid ka konkurentsieelist.
Tööstuspargi uus elu
Ühena esimestest söandas Ühendriikide tootmisele helget tulevikku ennustada maailma suurima investeerimisfirma BlackRock tegevjuht Larry Fink.
«Ma kohtusin just suure ettevõtte juhiga, kes ütles, et ta sulgeb tehase Saksamaal ja rajab selle Ameerikasse,» ütles ta sügisel ajakirja The Economist korraldatud majandusfoorumil. «Odav maagaas põhjustab tootmisrenessansi.» Odav gaas annab ameeriklastele suure konkurentsieelise energiamahukates tööstusharudes nagu terasetööstus või gaasi tooraineks kasutatavas keemiatööstuses.
Kui kunagi toodeti 40 protsenti maailmas toodetud kaupadest Ameerika Ühendriikides, siis nüüdseks on langenud nende osakaal 18 protsendini. Pärast internetimulli lõhkemist sajandivahetusel viisid USA ja teiste arenenud riikide ettevõtted tootmise odavatesse arenguriikidesse. Edukate ettevõtete võlusõnaks sai allhange.
Viimasel aastal-paaril on olukord taas muutunud ja paljud suurettevõtted toovad osaliselt oma tootmise tagasi. Näiteks Apple’i tegevjuht Tim Cook ütles hiljuti, et ettevõte investeerib osa tootmise tagasitoomiseks 100 miljonit dollarit. Tootmise osalist või täielikku tagasitoomist Põhja-Ameerikasse plaanivad ekskavaatorite tootja Caterpillar, autotootja Ford Motor Company ja kodumasinate tootja Whirlpool.
Ühendriikidesse kavatsevad tootmise tuua ka mitmed välisettevõtted. Lõuna-Korea hiid Samsung Electronics kavatseb ehitada neli miljardit dollarit maksva mikrokiipide tehase Texase osariiki, Euroopa lennukitootja Airbus ehitab tehast Alabama osariiki ning jaapanlaste Toyota soovib hakata mahtuniversaale vedama Indianast Aasiasse, vahendas investeerimisajakiri Barron’s.
Ajakiri The Atlantic kirjutas värskes numbris, et tööstuskonglomeraadi General Electric Kentucky osariigis Louisville’is asuv 1951. aastal asutatud tööstuspark, mis 2011. aastal oli peaaegu välja suremas, ärkas mullu taas ellu ja pärast 55-aastast vaheaega ehitati esimene tootmisliin.