/nginx/o/2012/01/20/921538t1h33e2.jpg)
«Kas tööandja võib töölepinguga seada töötajale piirangu, et töölepingu kehtivuse ajal töötaja ei astu läbirääkimistesse kolmandate isikutega töökoha vahetamise eesmärgil ilma, et sellistest läbirääkimistest tööandjat eelnevalt ei teavitata? Kas selline töölepingusse lisatud punkt on seaduslik?» soovib küsija teada.
«Töölepingusse ei ole märgitud kuupäeva, millal toimub palga maksmine, kuigi töölepinguseadus näeb selle ette. Kas on mingi muu seadus, mis reguleerib, milline on järgmise kuu hilisem päev millal peab palga maksmine toimuma?»
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Teie poolt kirjeldatud piirangud meenutavad pärisorjusega kaasnenud sunnismaisust, mis eksisteeris Eesti- ja Liivimaal 14. sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani. 1863. a passiseadusega kaotati see nähtus ära. Meie elame 21. sajandis, kus igale inimesele on põhiseadusega tagatud eraelu puutumatus ja õigus vabalt valida omale töökohta. Tööandjal on õigus nõuda Teilt tema ärisaladuse hoidmist ja konkurentsi mitteosutamist, aga mitte teavitamist Teie isiklikest plaanidest.
Teiseks, töölepinguseaduse § 33 lõige 1 määrab, et töötasu makstakse üks kord kuus. Seega võib siit tuletada, et töötasu peab olema välja makstud hiljemalt töö tegemise kuule järgneva kuu viimaseks päevaks. Kui töölepingus ei ole palgapäeva määratud, siis annab väljakujunenud praktika, millal ettevõttes harilikult palgapäev on, aluse õigustatud ootuseks sellel ajal palka saada. Ja ilma igasuguse vaidluseta on tööandjal tekkinud töötaja ees võlgnevus, kui palk ei ole järgmise kuu viimaseks päevaks välja makstud.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.