Swedbank: mullu meie klientide laenumarginaalid tõusid
:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
28. jaanuar 2013, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/10/05/780768t1h4cf8.jpg)
Swedbanki finantseerimise divisjoni juht Andres Tukk tõdes, et pankadele kehtestatud uued likviidsus- ja kapitalinõuded kajastusid möödunud aastal ka laenumarginaalide kasvus.
«Sõltuvalt kliendist, tõusid Swedbanki klientidele marginaalid seoses uute kapitalinõuetega aasta jooksul ca 0,10-0,30 protsenti,» lausus Tukk.
Tukk lisas, et Euribor liikus mullu rekordmadalale tasemele, mis tõi kaasa ülisoodsad laenuintressid nii olemasolevatele laenuklientidele, kui ka uutele laenuvõtjatele. Tänu intressilangusele on Harjumaa uue laenuvõtja reaalne maksekoormus tema sõnutsi vähenenud umbes 40 eurot 460 eurole, mujal umbes 20 eurot 360 eurole.
Tukk tõdes, et kuigi sel aastal veel intresside jõudsat kasvu ei eeldata, oleks tänastel laenuklientidel hea aeg mõelda säästmisel ning kaaluda muuhulgas ka intressi fikseerimise võimalust - 5-aastaks fikseering jääb täna 1 protsendi tasemele.
Eelmine aasta oli Tukki sõnutsi laenuturul mitmes mõttes pöördeline.
Tukk tõdes, et masujärgne laenuvõtmise tõus on varasemast erinev. Nii on uute kodulaenu klientide vanuselises jaotuses võrreldes buumi tipuga toimunud oluline muutus – kui 2007. aastal oli 25- aastaste laenuvõtjate osakaal 19 protsenti siis täna on see pea poole väiksem – 9 protsenti. Sellega seoses on tõusnud veidi ka laenuvõtja keskmine vanus: 34lt aastalt 36le. «Selle muutuse taga on mitmeid põhjuseid, kuid olulisemad on kindlasti noorte keskmisest suurem tööpuudus ja konservatiivsemad lisatagatiste omanikud, eelkõige siis pereliikmed,» lausus Tukk.
Mullu oli rekordiline aasta ka vaid omavahenditest kinnisvara soetamisel. «2012 aastal tehti kõigist kinnisvara tehingutest 43 protsenti panga abita, viimase 10 aasta jooksul pole nii suurt osakaalu kinnisvaratehingutest tehtud omavahenditest,» tõdes Tukk, tuues võrdluseks 2006. ja 2007. aasta, kus omafinantseeringute osakaal oli pea olematu.
«Tundub, et madalate hoiuse intresside juures on kinnisvara kui investeering jälle paljude jaoks aktuaalseks muutunud,» märkis Tukk.