/nginx/o/2011/06/16/631596t1h400b.jpg)
Eestimaa Talupidajate Keskliit avaldas pettumust Euroopa Parlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjoni reedese otsuse üle Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformikava suhtes.
Talupidajad: europarlamendi otsus on suureks pettumuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlamendi täiskogule esitatava otsuse kohaselt rakendatakse Eestis põllumajanduslike otsetoetuste suhtes 65 protsendist määra EL-i keskmisest, kusjuures see tase saavutatakse alles 2017. aastaks.
Keskliit teatas, et 65 protsenti selge pettumus, kuna talupidajate taotlus on olnud 90 protsenti EL-i keskmisest toetuste tasemest. Euroopa Liidu institutsioonidest on ainsana nende positsioone toetanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.
Talupidajate hinnangul ei vasta tõele ka meediasse saadetud sõnum, mille kohaselt maaelutoetuste osa Eestis suureneb. Kõnealuse ettepaneku kohaselt peaks maaelutoetuste kogueelarve tõusma 3 protsendi võrra, kuid see ei tähenda, et kolmeprotsendilist tõusu rakendatakse võrdselt kõigile liikmesriikidele, sh ka Eestile. Erinevalt otsetoetuste eelarvest, mis otsustatakse liikmesriikide kaupa, on maaelutoetuste eelarve üldine ning selle jaotust liikmesriikide vahel ei ole veel teada.
Euroopa Parlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjoni otsus vähendas keskliidu hinnangul Eesti poliitikute, ametnike, ministrite ja peaministri läbirääkimiste mänguruumi Eestile soodsa positsiooni saavutamiseks. Kuigi tegu pole Euroopa Parlamendi lõpliku otsusega, pole talupidajate hinnangul usutav, et parlamendi täiskogu hakkab ÜPP eelarvet oma istungi käigus muutma. Kui aga parlament ja nõukogu jäävad eriarvamustele, rakendub mitmeid kuid kestev lepitusmenetlus ning kõigi osapoolte huvides on taolist olukorda vältida. Seetõttu on suure tõenäosusega järgmise perioodi otsetoetuste tase Eesti jaoks juba ära otsustatud.