/nginx/o/2011/08/12/705612t1h0b18.jpg)
Maksu- ja tolliamet teatas, et kontrollis jaanuaris 24 ehitusobjekti üle Eesti. Kontrollide käigus võeti seletusi 331 töötajalt, kellest 126 töötajat ehk 38 protsenti olid väidetavalt esimest kuud tööl.
Maksuamet kontrollis jaanuaris 24 ehitusobjekti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul on ehitusvaldkond ameti kõrgendatud tähelepanu all ka sel aastal.
«Lisaks esmavaatlustele teeme pidevalt järelkontrolle – ka seekord olid 24-st vaatlusest 9 kordusvaatlused. Seega sellele ei tasu lootma jääda, et kui kontroll on juba korra käinud, siis on mõneks ajaks hooleta,» ütles Lemendik.
Nii on objektide kontrolli käigus tuvastatud korduvalt oma seletuste kohaselt esimest päeva tööl viibivaid töötajaid. Näiteks on Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel asuva korterelamu ehitusobjektil, kus tegutseb 5 ettevõtet, maksu- ja tolliameti töötajad läbi viinud 4 kordusvaatlust. Vaatluste käigus võeti kokku 18 töötajalt suulised seletused, mille käigus tuvastati 14 uut töötajat, kelle hulgast 8 isikut väitsid, et nad on esimest päeva tööl.
Antud objekt on probleemne ka seetõttu, et detsembris tuvastati vaatluse käigus kolm Bulgaaria kodanikku, kes ei vallanud võõrkeeli ega osanud täpselt öelda, kes on nende tööandja ja kuidas neile töötasu makstakse. Kuna ametnikel tekkisid kahtlused isikute Eestis viibimise seaduslikkuse osas, kaasati järgmisele vaatlusele asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks politsei- ja piirivalveameti esindajad. Selle kontrolli käigus tuvastati viis Bulgaaria kodanikku, kelle puhul tuvastas politsei- ja piirivalveamet ebaseadusliku Eestis viibimise. Isikutele tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks 29 päeva jooksul koos sissesõidukeeluga kolmeks aastaks.
Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et maksuhaldurile valeandmete, teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, korralduse täitmatajätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut summas kuni 3200 eurot. Valeandmete esitamisel ja maksude tasumata järgmisel alustab maksu- ja tolliamet väärteomenetluse, kui aga vähem makstud maksusumma ületab 29 000 eurot, võib olla alust algatada kriminaalmenetlus.
Maksu- ja tolliamet vahetab selliste objektide osas, kus on tuvastatud võimalikke rikkumisi, pidevalt teavet ka teiste asjaomaste asutustega. Tööinspektsioonile edastati info kolme ehitusobjekti kohta, kus töötajad ei täitnud tööohutusnõudeid. Lisaks edastati 179 töötaja andmed, et kontrollida, kas neile oli töötatud ületundide eest tagatud ettenähtud hüvitis ning piisav puhkeaeg.
Töötukassale on edastatud 24 inimese andmed, kelle hulgas on 7 isikut suure tõenäosusega olnud töötukassas arvel, saanud töötuskindlustushüvitist või muid väljamakseid, ja samal ajal töötanud. Politsei- ja piirivalveametile aga edastati 351 isiku andmed, kelle hulgas oli ka Bulgaaria, Poola, Tšehhi, Austria, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti ja Slovakkia kodanikke, et kontrollida nende Eestis viibimise ja töötamise seaduslikkust.
Lemendik lisas, et sel aastal ongi kavas teha ehitussektori kontrollimisel senisest tihedamat koostööd teiste ametiastutustega ja ka ehitusettevõtete katusorganisatsioonidega.
«Eesmärgid on meil ühised – tagada see, et töötajatel oleks olemas sotsiaalsed garantiid, et tööohutusnõuded oleksid täidetud ning et sektoris oleks aus konkurents,» sõnas Lemendik.