Kallase valikuline mälu

Kunagine Eesti Panga president Siim Kallas teatas eelmisel nädalal, et pärast 1992.–1993. aasta pangakriisi lahendamist kaotas ta VEB fondi vastu huvi, mistõttu ei tea ta midagi selleteemalisest kirjavahetusest. Siiski leidub tema allkirju ka näiteks 1995. aastal koostatud dokumentidel. Foto: Repro

Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase mälestustes Vnešekonompanga ja VEB fondi asjadest esineb vastuolusid avalike dokumentidega.

«Otseselt minu isikuga seoses selgitan veel kord, et pärast pangakriisi lahendamist kaotasin VEB fondi ja tema tegevuse korraldamise vastu aktiivse huvi, sest mulle oli üheselt selgeks saanud, et me midagi Vnešekonompangast kätte ei saa,» kirjutas Eesti Panga endine juht Siim Kallas möödunud reedel Postimehes ilmunud arvamusloos.

Pangakriisi all pidas Kallas ilmselt silmas Balti Ühispanga (UBB) ja Põhja-Eesti Aktsiapanga (PEAP) saneerimist, mille tagajärjel loodi riiklik Põhja-Eesti Pank (PEP).

«Seetõttu ei tegelenud ega tea ma midagi ka selleteemalisest kirjavahetusest. Mul puudub teave ka hilisema perioodi kohta, et saaksin arvamust avaldada minu Eesti Pangast lahkumise järel teiste isikute allkirjastatud ja Eesti Panga nimel väljastatud dokumentide ja muu kohta,» jätkas Kallas arvamusloos.

Eesti Panga avalikustatud dokumendid viitavad aga sellele, et Kallase sõnad pole päris täpsed.

Keskpank avalikustas kaks nädalat tagasi koos auditiga ka hulga dokumente. Üks paljudest on Vnešekonompanga kiri Eesti Pangale. Kiri on saadetud 30. jaanuaril 1995 Eesti Panga presidendile «K. Siimule».

Keskpanga käsuahel

Jättes kõrvale Vene poole segaduse eestlaste ees- ja perenimedega, nähtub samast dokumendist, et Kallas on 9. veebruaril 1995 viseerinud kirja oma allkirjaga. Tema allkiri on selgelt tuntav, sest selle suurt S-i ja lõpukonksu teavad peast ilmselt paljud eestlased omaaegsetelt krooni kupüüridelt.

Kallase allkirja kõrval Enn Teimanni – toonase riikliku VEB fondi juhi, aga ka Kallase asetäitja keskpangas – allkiri. Tema on kirjale lisaks allkirjale märkinud: «Hr L. Zernant. (PEP) Arutame, kuidas tegutseda. Pole vaja kiirustada.» Kuupäev: 15.02.1995.

Mida nendest märkustest ja allkirjadest järeldada? «Tegemist on tavapärase käsuahelaga, kus kirja saaja Siim Kallas saatis kirja täitmiseks oma VEB fondi eest vastutavale alluvale ehk Enn Teimannile. Kuna registrit peeti PEPis, siis saatis Teimann kirja edasi PEPi vastava ala vastutajale,» vahendas Eesti Panga asjatundjate selgitust panga pressiesindaja Ingrid Mitt.

Mitt viitas oma vastuses VEB fondi registrile. Nimetatud kirjas palus Vnešekonompank (VEB) Eesti poolelt andmeid Vene residentidest juriidiliste isikute kohta, kel on raha külmutatud VEBis.

Nagu viimastel päevadel juba korduvalt on kirjutatud, vastas Eesti Pank VEBi kirjale

5. aprillil 1995. Kallas oli Reformierakonna ridades saanud selleks kuupäevaks riigikokku. Teda asendas kohusetäitjana Vahur Kraft.

Nii ongi Eesti Pangast VEB­i teele läinud kirjal Krafti allkiri. Kiri ise aga on osutunud praeguseks sedavõrd skandaalseks, et keskpanga nüüdne president Ardo Hansson palus selle saatmise pärast avalikkuselt vabandust.

Tugi ärimehele

Kirjas teatas Eesti Pank, et Vene firma TSL International nõue VEBis on 32,3 miljonit dollarit, kuigi tegelikult oli nõue 0 dollarit. Veelgi enam, keskpanga audiitorid selgitasid välja, et valenõude suurus ei olnud juhuslik. Nii suur oli Eesti Panga, valitsuse ja TSL Internationali omaniku Aleksandr Matti teise firma nõue kokku VEBi vastu.