Kallis küte sunnib piirama kortermajas toasooja 18 kraadini
28. jaanuar 2013, 07:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/01/28/1541978t1h21a0.jpg)
Küttehinna 60-protsendine tõus Kohtla-Järve Järve linnaosas ähvardab kaasa tuua võlgade suurenemise, selle ärahoidmiseks kaaluvad paljud ühistud kütmise vähendamist piirini, kus temperatuur ei ulatuks kodudes üle 18 kraadi.
«Pensionärid lõid pärast küttehinna tõusu kokku oma eelarve – 1 euro päevas. Kuidas sellest elada? Kas osta leiba ja piima ning elada külmas korteris või elada soojas, aga ilma leivata?» rääkis Põhjarannikule Kohtla-Järve korteriühistute juhtide liidu juhatuse liige Jelena Mutonen.
Küpsemas on konfliktid
Jelena Mutonen märgib, et juhatusel tuleb järjekordselt kuulata korteriomanike pahameeleavaldusi. Sotsiaalabi saajad hakkavad tahtma rohkem soojust, aga need, kes eelistavad leiba, paluvad küttevõimsust vähendada. Juhatus võib sattuda dilemma ette: kas elada võlgadeta, hoides temperatuuri 15 kraadi piiril, või elada mõnusalt soojas, kuid jääda ühel päeval võlgade tõttu kogu majaga küttest ilma.
Mutonen ütleb, et juba praegu on paljud majad küttesäästu tõttu hädas hallitusega ja edasisest ei julge mõeldagi, sest rahast ei jätku teinekord avariitöödekski.
Mitme maja halduri Raissa Varese arvates võib säästuotsuse vastu võtta siis, kui ühistu suudab tagada 18 kraadi kõigis korterites, aga see on vähetõenäoline. Muidugi juhul, kui maja on hästi soojustatud ja soojakaod on minimaalsed, võib ka seda teed minna, arvab ta.
«Samas pole välistatud, et see otsus põhjustab majas konflikte,» ütleb Vares. «Kui 18 kraadi vastabki eluruumide kohta kehtivatele nõuetele, siis mida öelda neile korteriomanikele, kelle toatemperatuur sellest allapoole jääb? Reeglina on need esimese ja viimase korruse ning otsaseinaga korterid.»