Mida võiks teada uuest pärimisseadusest?

Matused. Foto: Corbis / Scanpix

1. jaanuarist 2009 kehtima hakanud pärimisseaduse kohaselt on kuni 2009. aastani kehtinud aktiivne pärandi vastuvõtusüsteem asendatud loobumissüsteemiga.

•    See tähendab järgmist: kui isik, kellel on õigus saada pärijaks, ei tee seaduses sätestatud aja jooksul notari juures pärandist loobumise avaldust, on ta pärandi vastu võtnud ning muutunud pärijaks. Seega ei pea pärijaks saamiseks enam esitama avaldust pärandi vastuvõtmiseks.

•    Kuid juhul kui pärija ei soovi pärandit vastu võtta, tuleb notarile esitada avaldus pärandist loobumiseks. Samuti tuleb pöörduda notari juurde registris olevate asjade ümberregistreerimiseks ja pärandaja raha pangaarvelt võtmiseks.

Pärimisvõime ja pärimiskõlbmatus

•    Pärimisvõime on isiku võime pärida. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. Pärija võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps loetakse pärandi avanemise ajal pärimisvõimeliseks, kui ta oli eostatud enne pärandi avanemist.

•    Pärimiskõlbmatu on isik, kes: tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha; tahtlikult ja õigusvastaselt asetas pärandaja olukorda, milles viimane oli kuni oma surmani võimetu tegema või tühistama viimse tahte avaldust; sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama; tahtlikult ja õigus­vastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu; võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa.

•    Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on vanema õigu­sed ära võtnud. Kui pärija on pärimiskõlbmatu, pärib see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärimiskõlbmatu isik oleks surnud enne pärandi avanemist.

Notariaalne ja kodune testament

•    Testament võib olla notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.

•    Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt. Testaator võib teha notariaalse testamendi ka sel teel, et annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab notarile, et see on tema testament.

•    Notar koostab testamendi hoiule andmise kohta notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar. Testaator võib notari hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise kohta koostab notar notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar.

•    Testaator võib teha ka koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline.

•    Testaator võib teha ka koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Kui omakäeliselt kirjutatud testament on esitatud notarile ja notar on selle kohta notariaalakti koostanud, kehtib see notariaalselt tõestatud testamendina.

•    Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Testaator võib kodust testamenti hoida ise või anda selle hoidmiseks teisele isikule. Saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud, kohustatud testamendi viivitamata esitama notarile.

Pärija õigused ja kohustused

•    Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärand­vara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

•    Pärija kannab pärandaja matusekulud, arvestades tavasid ja pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus määrata, kes tema matuse kulud kannab.

•    Pärandaja perekonnaliikmetel, kes elasid pärandaja surmani temaga koos ja said temalt ülalpidamist, on õigus ühe kuu jooksul pärast pärandaja surma jätkata ühise majapidamise esemete kasutamist ja saada pärandi arvel ülalpidamist.

Allikas: pärimisseadus, Claudius õigusbüroo