/nginx/o/2013/01/25/1539828t1h5723.jpg)
«Mul on välismaal üks kauge sugulane, kellel otseseid pärijaid nagu abikaasat ja lapsi ei ole, pole kunagi olnudki. Kuidas ma tema surma korral teada saan, kas ta on mind enda pärijaks määranud? Ja kui see nii on, siis mis ma pärandi kättesaamiseks tegema pean?» küsib Tarbija24 lugeja.
Vastab Claudius õigusbüroo pärimisasjade jurist Aire Tamvere.
«Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale pärimisseadusele viib pärimismenetluse läbi Eesti notar, kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis. Kui pärandaja viimane elukoht oli välisriigis, viib Eesti notar pärimismenetluse läbi üksnes Eestis asuva vara suhtes tingimusel, et välisriigis ei ole võimalik pärimismenetlust läbi viia või välisriigis läbiviidav menetlus ei hõlma Eestis asuvat vara või Eestis ei tunnustata välisriigis koostatud pärimistunnistust.
Seega juhul kui teie kauge sugulane on juba mõnda aega elanud välismaal ja tema maine vara (pärandvara) asub ka välismaal, siis tõenäoliselt Eesti Vabariigi ametiasutustes teil tema pärimisasja puudutavate küsimustega tegeleda ei ole võimalik. Juhul kui pärandaja tegi testamendi välismaal, siis võib arvata ka, et Eestis asuvas pärimisregistris, kus on andmed kõigist siin koostatud testamentidest, selle dokumendi kohta mingit informatsiooni ei leidu.
Seega ainus võimalus testamendi olemasolust teavet saada on kas pärandaja eluajal pärandaja (testaatori) enda käest või siis pärast tema surma peaks tulema testamendi olemasolu ilmsiks notari/ametiisiku läbiviidava pärimismenetluse käigus. Kõige parem soovitus, mida praegu kindlasti tahaksin anda, on see, et pärandaja eluajal oleks vaja selgeks rääkida kõik testamendiga seonduvad küsimused.
Juhul kui kauge sugulane on teinud välismaal testamendi teie kasuks ja pärandvara asub samuti välismaal, peaksite ise või oma volitatud esindaja kaudu hakkama pärimisasju ajama vastavalt selles riigis pärimisasjade menetlemisele kehtestatud protseduurireeglitele.»
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)