Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Omanik lükkab üürivaidluses Roostalu väited ümber

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Koduuks. Illustratiivne foto.
Koduuks. Illustratiivne foto. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Telesaates «Pealtnägija» kajastatud üürivaidluses omaniku rollis olnud Gerli Pihelgas lükkab ümber üürniku Relika Roostalu eile Postimehes avaldatud väited.

Relika Roostalu ütles eile Postimehele, et ta on algusest saadik püüdnud kokkulepet leida, kuid vastaspool keeldus. Pihelgas ütleb seevastu, et enampakkumisel ei lasknud tal osaleda kohtutäitur, mitte nende pere.

«Kõigil olid võrdsed võimalused enampakkumisel osalemaks. Ka Relika Roostalu oli kohal, kuid põhjus, miks tema osaleda ja pakkuda ei saanud, oli selles, et ta ei täitnud enampakkumise tingimusi – ei maksnud sissemaksu,» lausus Pihelgas ja lisas: «Ja kui me osalesime seal sooviga soetada oma perele kodu, siis miks oleksime pidanud kohe pärast enampakkumist soovima seda maha müüa?»

Oma kodu maha müüa

12. novembril 2012 andsid Pihelgad siiski Roostalule kaks nädalat, et ta annaks märku, kas ta on potentsiaalne ostja või mitte. «Palusime maksta ka üüriraha selleks kuupäevaks, kuid ühtegi eurot ei laekunud,» rääkis Pihelgas, kes selgitas, et Relika soovis lisaaega jaanuarini ja pakkus sissemaksuks ainult 600 eurot. Selleks hetkeks oli ainuüksi üürivõlg 2400 eurot.

Roostalu tõi tüli põhjusena välja ka asjaolu, et varasema kokkuleppe järgi pidid kõik tema tehtud parendused kompenseeritud saama.

«Meil ei ole selles küsimuses tüli olnud, et mis parendused ta teinud on. Meie ostsime enampakkumiselt objekti koos parendustega ja seda kinnitas ka kohtutäitur,» rõhutas Pihelgas.

Võlaõigusseadus sätestab, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Kui üürnik suudab kahju tekkimist tõendada, siis vastutab lepingu lõppemisega üürnikule tekkinud kahju eest eelmine omanik.

Vaidlus päraldiste üle on jõudnud ka Harju maakohtusse, kuhu üürnik on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevusele. Harju maakohus jättis üürnike kaebuse rahuldamata ning leidis, et kohtutäituri tegevus päraldiste arestimisel oli õiguspärane.

Vihavaenlased

Roostalu hinnangul oli telesaate «Pealtnägija» kajastus väga ühepoolne ja provokatiivne ning seal ei avaldatud tema kommentaare.

«Pealtnägijal on olemas temapoolsed kommentaarid, kuid Relika ise keelas neil neid avalikustada, kuna tol hetkel ta ehk mõistis, et tema kommentaarid saate jaoks olid suuresti vastuolus meie kirjavahetuses räägituga,» selgitas omanik.

Roostalu rääkis, et telesaate teema, et ta ei soovi üüri tasuda, on väär. «Olen teinud korduvalt ettepanekuid maja väljaostuks,» ütles ta.

«Ettepanek ostmiseks ei võrdu ju üüri maksmisega? Me oleme korduvalt kirjavahetuses teinud juttu üüri maksmisest, kuid sellele ei ole tema poolt tähelepanu pööratud,» sõnas Pihelgas.

«Pealtnägija» telesaates jäi kajastamata Pihelga teatel ka asjaolu, et Relika Roostalul oli võlgnevus Eesti Energia ees ning tal lubati elekter välja lülitada. «Pärast enampakkumist kirjutas ta meile, et meie peame tagama selle, et temal säiliks elektriühendus. Saime ka kohe hagihoiatuse, et kui tal elekter välja lülitatakse, siis peame meie kahjud tasuma. Tasumata arved olid tal juba 2012. aasta jaanuarist. See oli päris suur ehmatus,» lisas Pihelgas.

«Ja kui tema esindaja väitis, kuidas Pihelgad on Relikale liiga teinud, siis seitsme kuu jooksul midagi muud peale 18. jaanuari külaskäigu ei olegi ette heita. Seega mul tekib tõesti küsimus: miks meie oleme tema jaoks need vihavaenlased, kuigi meie ju ei ole eelmiste probleemide tekitajad ja püüdsime olla algusest saadik igati viisakad. Viisakus ei peaks tänapäeval ju tähendama seda, et meie maksame kahe elamise eest ja tema mitte ühegi?» lausus Pihelgas lõpetuseks.

Tagasi üles