/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2013/01/24/1538074t1h454f.jpg)
Telesaates «Pealtnägija» üürilepingu konflikti sattunud Relika Roostalu sõnas, et tema kodurahu ja maine said kannatada, kuigi ta on algusest saadik püüdnud leida kokkulepet.
Relika Roostalu Postimehele: minu maine ja kodurahu said kannatada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Püüdsin algusest saadik leida kokkulepet antud objekti väljaostmiseks, kuid vastaspool keeldus,» rääkis Roostalu, kelle sõnul andis vastaspool talle ebareaalse tähtaja. Naine vajas väljaostmiseks rohkem aega kui üks kuu. «Olin nõus isegi sõlmima eellepingu ja tegema sissemaksu,» ütles ta.
Tüli põhjusena tõi Roostalu välja ka asjaolu, et varasema kokkuleppe järgi pidid kõik tema tehtud parendused saama kompenseeritud ehk hüvitatud või arvestatud hinnast maha, kui ta ise osutub kinnistu ostjaks. Kokku on eluasemesse investeeritud üle 20 000 euro.
«Kuid uus omanik teatas, et tema ei ole nõus midagi kompenseerima ja see jääb eelmisel omanikul kompenseerida. Mina leian, et kui uus omanik võttis üürilepingu üle, siis jäi ka vastutus antud küsimuses tema kanda,» ütles naine ja lisas: «Olen korduvalt teinud ettepanekuid, siinkohal rõhutan, mitte nõudnud, vaid teinud ettepanekuid, et kui saan enda investeeritud vahenditest neljandiku tagasi, siis olen nõus ka neile objekti vabastama.»
Roostalu selgitas, et on eelmise omaniku vastu algatatud täitemenetluse tõttu üürnikuna pidanud üle aasta aja kannatama. «Täitemenetlusse kuulusid nii objekti näitamised kui ka erinevad omavoli katsed omaniku poolt,» põhjendas üürnik.
Liigne omavoli
«Leian, et antud saate kajastus oli väga ühepoolne ja provokatiivne. Saates kasutati ka liigset omavoli. Kindlasti on minu maine ja kodurahu saanud antud saate tagajärjel kannatada,» märkis Roostalu ja toonitas, et «Pealtnägijas» ei avalikustatud temapoolseid kommentaare, mis ta kirja teel toimetajale 20. jaanuaril oli saatnud.
«Ma ei varja, et olen olnud makseraskustes, kuna varasemad koostööpartnerid pole suutnud mulle vahendustasusid maksta, kuid saate teema, nagu ma ei soovi üüri tasuda, on väär. Olen teinud korduvalt ettepanekuid maja väljaostuks,» selgitas naine.
Roostalu rõhutas, et ta ei ole tahtlikult ühtegi menetlust venitanud, kasutades selleks oma kutseoskusi. «Lähtun oma töös heast tavast ja eetikareeglitest, nagu iga teine maakler.»
«Põhjus, miks pöördusin kohtusse, on selles, et Eesti Vabariik on õigusriik, kus vaidlused lahendatakse osapoolte vahel kas kohtuväliste lahenditega ja kui see pole võimalik, siis kohtus. Antud juhul pöördusin kohtusse alles siis, kui kokkulepet ei suutnud saavutada,» täpsustas ta.
«Leian, et maaklerite koda peaks pöörama rohkem tähelepanu maaklerite tööst tulevale professionaalsusele töötulemustes, mitte maakleri eraelus tekkinud vaidlustele.» Roostalu usub siiski, et isiklik vaidlus ei tohiks tulevikus segada või mõjutada tema maakleritööd.