Pomerants: võlaõigusseadus tuleb ümber vaadata

Marko Pomerants. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants leiab, et võlaõigusseaduse sätted tuleb ümber vaadata, et seadus arvestaks lisaks üürniku huvidele ka omaniku huvidega.

Marko Pomerants (IRL) kinnitas ERRi uudisteportaali ajakirjanikule, et nõustub Kinnisvarakooli juhatuse liikme Tõnu Toomparki hinnangutega. Toompark rääkis ETV saates «Terevisioon», et võlaõigusseadus (VÕS), mis üürilepingu valdkonda reguleerib, on üürniku poole kaldu. See võimaldabki üürnikul elada tasuta võõral pinnal. Ainus omaniku võimalus on kohtusse pöörduda, aga kohtuveskid jahvatavat üliaeglaselt.

«Kunagi olid sundüürnikud ja sotsiaalsel põhjusel oligi õigustatud, et seadus neid natukene rohkem kaitseb, kuivõrd üürisuhe oli tekkinud läbi pimeda juhuse, et Eesti vabariik iseseisvaks sai. Täna meil sundüürnikke ei ole ja kõik üürilepingud põhinevad poolte kokkulepetel,» selgitas Toompark.

«Arvestades asjaolu, et tänaseks on nn sundüürnike probleem praktilises elus tõepoolest suures osas lahenenud, tuleks kriitilise pilguga üle vaadata ka kehtivad VÕS 15. ptk sätted, mis reguleerivad üürisuhteid,» nõustub Pomerants, kelle hinnangul tuleks kaitsta nii üürniku kui ka üürileandja huve.

«Praegune olukord, kus heas usus sõlmitud üürilepinguga võivad üürileandja jaoks kaasneda ka sisuliselt määramatu kestvusega omandiõiguse piirangud, võib kõnealuste piirangute ebaproportsionaalsuse tõttu olla vastuolus ka põhiseadusega,» lisas Pomerants.

Tema meelest vajab teema kompleksset ja põhjalikku käsitlemist nii justiitsministeeriumi kui valitsuse tasandil ning vastava eelnõu väljatöötamist.

Pomerantsi meelest tuleks seaduses sätestada näiteks, et kui üürnik ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud, loetakse kõik tema õigused üüritud pinnale lõppenuks ülesütlemise teates märgitud tähtajast alates. Samaaegselt lõpeksid ka kõik eluruumi omaniku omandiõiguse piirangud, mis tulenesid üürilepingust.

«Paraku lepingulise vaidluse korral üürikomisjonis või kohtus ei saa enne vastava lahendi jõustumist seadus kiiret kaitset pakkuda. Lepinguline vaidlus on oma olemuselt selline asi, et enne selle lahendamist ei saa kellelegi täiendavat tegutsemisvabadust anda,» tunnistas Pomerants.