Ema maksab vaimupuudega poja võetud kiirlaenu võlgasid

Inimene suundumas kiirlaenu võtma. Illustratiivne foto. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Virve Mandel hakkab tagasi maksma tema täiskasvanud vaimupuudega poja võetud kiirlaene 631,98 euro väärtuses, sest seaduse silmis on poeg pädev laenuvõtja.

Virve Mandeli poeg, kes on tunnistatud töövõimetuks, ent mitte teovõimetuks, on viimased paar kuud käinud tööl koristusfirmas. «Ta suudab kirjutada 2. klassi tasemel ja temast on vahel isegi raske aru saada, kuid koolis on talle näiteks õpetatud pangaülekannet tegema,» selgitas ema.

Poeg on emale teadaolevalt võtnud kiirlaene vähemalt neljast erinevast firmast nagu Credit24, Monetti ja SMSraha. Esimese laenu suuruses 114 eurot on ema ka juba tasunud. Kokku oli pojal firma OK Incure võlamenetleja Evelii Remmelga andmetel võlgnevusi 631,98 eurot.

Ema avastas võlanõude paar päeva tagasi. «Koju tuli kiri, millelt paistis poja nimi ja sõna «võlanõue». Austan oma poja privaatsust ja varem pole ka probleeme olnud, kuid avasin kirja ja sealt tuli välja, et tegemist polnud esmase nõudega,» kirjeldas Mandel toimunut.

Poeg ise keeldub jätkuvalt kommenteerimast, kust ning millal ja miks ta kiirlaene on võtnud. Ema usub, et teda on selleks ilmselt mõjutatud.

Isik tehakse kindlaks

«Meie ettevõttes kontrollitakse rangelt inimese tausta enne laenu väljastamist. Kui inimene on adekvaatne esitama laenutaotlust, oma isikuandmeid täitma ja on adekvaatne käima postkontoris isikut tuvastamas, siis tekib küsimus, kuidas on saanud järsku ebaadekvaatseks sel hetkel, kui on vaja laenu tagastada,» kommenteeris SMSraha omanikufirma Placet Group osakondade üldjuht Tiina Villemson.

Villemsoni sõnul ei ole antud juhul tegu teovõimetu isikuga ja kuna tegemist on täisealise teovõimelise isikuga, siis antud juhul on tema ikkagi vastutav isik. «Teovõimetu isiku staatus kajastub rahvastikuregistris ja sellistele isikutele meie asutus laenu ei anna. Niikaua, kui isik ei ole teovõimetuks tunnistatud, on isik teovõimeline ja vastutab ise oma tegude eest,» lisas ta.

«Vastavalt seadusele on kõigil laenuandjatel, kaasa arvatud ka meil, kohustus oma klientidega silmast silma kohtuda ja kliendi isik tuvastada. Seega väide, et kiirlaenufirmad ei selgita laenuvõtja isikut, ei vasta tõele. Me kohtume kliendiga ja teeme tema isikuttõendavast dokumendist koopia,» kinnitas Credit24 klienditeeninduse juht Merle Laurimäe.

Laurimäe teatel puudub seadustest tulenevalt neil igasugune info, kuna kõik inimese tervisesse puutuv kuulub delikaatsete isikuandmete alla ja firmal pole ligipääsuõigust sellistele andmetele. «Meil pole võimalik kindlaks teha, kas inimene on vaimselt täielikult vastutav, osaliselt või täiesti piiratud teovõimega,» selgitas ta.

Peab olema eestkostja

Paraku polnud Virve Mandelil ka varem igati kuulekalt käitunud pojale kohtu kaudu eestkostet määratud. Eestkostjana oleks ema omanud poja pangakonto üle täielikku ülevaadet ning kiirlaenufirma poleks ilma eestkostja nõusolekuta laenu väljastanud. «Eestkostja määramine pole kohustuslik, lisaks on see tasuline ja aeganõudev ettevõtmine,» ütles Mandel.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski nentis, et tegemist on väga kahetsusväärse juhtumiga. Kehtiv võlaõigus ei sätesta tema sõnul täpselt seda, kuidas ja milliste dokumentide või andmete põhjal peab laenuandja veenduma laenuvõtja maksejõulisuses.

«Paraku saab vaid tõdeda seda, et kui eestkostet ei ole ametlikult kinnitatud, siis kahjuks ei saa murelikku ema ka aidata. Laenuandjal on kohustus enne laenu andmist kontrollida tarbija tausta ja maksevõimet,» rääkis Turetski.

Turetski lisas: «Kui aga eestkostet ei ole ametlikult määratud, siis ei ole võimalik seda laenuandjal ka kontrollida, kas laenutaotlejal on eestkoste määratud või mitte. Juhul, kui oleks, siis on eestkostjal ehk näiteks emal õigus nõuda tehingu tühistamist, kuid sellisel juhul tuleb laenatud raha tagastada.»