Swedbanki analüütik: tulumaksuvaba piiri tõstmine 500 euroni lisaks majandusele riske

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: swedbank

Maksuvaba tulu piiri tõstmine vähendab elanikkonna kihistumist sissetulekute alusel, mistõttu selle piiri tõstmine on vajalik. Maksuvaba tulu piiri tõstmine kohe 500 euroni kuus sisaldaks aga läbi liigse nõudluse kasvu oluliselt suuremaid riske majanduse tasakaalule, tõdeb Swedbanki uus makroanalüütik Tõnu Mertsina kommenteerides Tõnis Paltsu Postimehes avaldatud arvamusartiklis sisaldunud maksuvaba piiri tõstmise mõju.

Mertsina sõnutsi on maksupoliitika eesmärgiks on ühest küljest koguda piisavalt tulusid riigieelarvesse ning sealt need ümber jaotada. Teisest küljest aga mõjutada nii sisenõudluse kui pakkumise kaudu majandust. «Selle aasta algusest jõustunud töötuskindlustusmakse vähendamine, nüüd uuesti päevakorrale tõusnud füüsilise isiku maksuvaba tulu piiri tõstmine ning ülejärgmiseks aastaks kavandatud tulumaksu alandamine vähendavad tööjõu maksukoormust,» märkis Mertsina lisades, et mõnevõrra kompenseerib seda vähenemist aga alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine, mis peaksid nende kaupade tarbimist piirama. Maksuvaba tulu piiri ehk tulumaksuvaba miinimumi tõstmise mõju tulekski Mertsina sõnul vaadata ühes komplektis teiste maksumuudatustega.

Praeguseks on maksuvaba tulu piiri osakaal keskmisest palgast vähenenud. Kui 2004-2006 moodustas see ligikaudu viiendiku, siis möödunud aastal 16 protsenti. Samal ajal on viimastel aastatel mõnevõrra suurenenud kõrgema ja madalama sissetulekukvintiili erinevus, märkis Mertsina. «Maksuvaba tulu piiri tõstmine mõjutab kõige enam väiksema sissetulekuga inimesi ning vähendab sellega elanikkonna kihistumist sissetulekute alusel. Sellest tulenevalt on maksuvaba tulu piiri tõstmine vajalik,» lausus ta.

Samas, maksuvaba tulu piiri muutmine ei mõjuta üksnes väiksema sissetulekuga inimeste tarbimist, vaid sellel on Mertsina kinnitusel palju laiem mõju. Kuna selline samm suurendab tõenäoliselt eratarbimist, siis peab seda täiendavat nõudlust rahuldama nii sisemaine toodang kui ka import. Madalama sissetulekuga inimeste hulgas maksumuudatusel olulist mõju säästmisele analüütiku sõnutsi  ilmselt ei ole. «Kui realiseerub negatiivne stsenaarium, et käesoleva aasta teisest poolest või ka järgmisest aastast ei parane oluliselt välisnõudlus, siis avaldab täiendav eratarbimine liigset survet hindadele ning võib halvendada ka Eesti väliskaubandusbilanssi,» märkis ta.  Maksustatava tulu piiri tõstmine Mertsina sõnutsi siiski riigieelarvele võimaliku saamata jäänud tulu osas suurt probleemi ei tohiks kujutada, kuna füüsilise isiku tulumaks moodustab maksutuludest üsna väikese osa- 2013. aastal hinnanguliselt veidi alla 6 protsenti.

Riigikogus menetlusse võetud eelnõu, mille kohaselt järgmisel aastal tõstetaks maksuvaba määr 160 euroni kuus (mida on kahe järgneva aasta jooksul plaanis järk-järgult suurendada) on küll suhteliselt tagasihoidlik muudatus, kuid hõlmab ka vähem makromajanduslikke riske. Maksuvaba tulu piiri tõstmine kohe 500 euroni kuus tähendaks Mertsina sõnul seda, et tulumaksu ei peaks maksma enam kui poolelt järgmise aasta hinnanguliselt kuupalgalt ning see ei kannaks enam madalama sissetulekuga inimeste maksukoormuse leevendamise eesmärki. «Selle mõju majandusele oleks palju süsteemsem ning sisaldaks läbi liigse nõudluse kasvu oluliselt suuremaid riske majanduse tasakaalule (isegi siis, kui välisnõudlus suureneb). Samuti oleks see oluline saamata jäänud tulu riigieelarvesse,» lausus ta.

Ettevõtja ja poliitik Tõnis Palts (IRL) pakkus eilses Postimehes välja oma tervikliku maksureformikava, mille intrigeerivaim osa on tulumaksu vähendamine maksuvaba miinimumi tõstmise kaudu. Alguses tuleks seda kergitada tema nägemuses nii kolmekordselt (144 eurolt 500-le) ja seejärel maksustada vaid ülirikkaid (kuutulu alates 5000 eurost).