/nginx/o/2012/11/13/1430100t1h697d.jpg)
Baltikumis läbi viidud säästmis- ja investeerimisteemalisest uuringust selgus, et kuigi Eesti elanike sissetulekud ja reaalne ostujõud on lõunanaabritest suurem, väidab vaid 30 protsenti eestlastest, et nad saavad oma rahaasjade juhtimisega hästi või väga hästi hakkama.
Pangast on kõige enam käinud finantsnõu saamas Läti pered (40% vastanutest). Eesti elanikud on seda võimalust kasutanud ligi kaks korda vähem (ainult 22% vastanutest). Samas on nõustamisel käinud eestimaalased tulemusega rohkem rahul kui naaberrahvad.
Kõige enam üllatab nõustamisel käinud peresid võimalus seada oma rahaasjad ka väiksema sissetuleku korral nii, et lisaks kodulaenu tagasimaksmisele jätkub ka rahapuhvri kogumiseks ootamatuste tarvis, tagavara kogumiseks lastele ja pensionieaks iseendale.
«Ligi pooled uuringus osalenud peredest leiavad, et neil ei ole mõtet pangas nõustamisel käia, kuna võimalust raha kõrvale panna ei ole. Samas, mida pingelisem on pere eelarve, seda olulisem on tegeleda rahaasjade planeerimisega: vaadata üle, millised on pere tegelikud finantsvajadused, kui suured on kulutused ja mille pealt saab kokku hoida. Läbimõeldud tulude/kulude juhtimist ja rahaasjades pikaajaliste eesmärkide seadmist peetakse majanduskriisijärgselt järjest olulisemaks. Seepärast on näha ka nõustamiste märkimisväärset kasvu,» ütles SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
Uuringus osalenud kolme Balti riigi elanikud ootavad, et finantsasutuste poolt antav info ja nõu oleks lihtsas keeles ja arusaadav. Eesti pered on praktilised ning 48 protsenti uuringus osalenutest ootavad nõustamiselt eelkõige just nende perele kasulikke nõuandeid ja soovitusi neile kõige paremini sobivate pangateenuste osas.
«Uuringu kohaselt soovib 44% Eesti elanikest kohtuda regulaarselt panga kompetentse nõustajaga. See näitab pankadel lasuvat vastutust pakkuda klientidele kõrgel tasemel nõustamist ja mitte ainult varakamatele neist, vaid igale kliendile,» lisas Messimas