Stabiliseerimisreserv kasvas aastaga 14 miljonit eurot

Eurod. Foto: SCANPIX

Eelmise aasta lõpu seisuga on stabiliseerimisreservi soetusmaksumus 344 miljonit eurot ja turuväärtus 347 miljonit eurot. Kvartaliga suurenes reservi turuväärtus 1,5 miljonit ja aastaga 14 miljonit eurot.

Neljandas kvartalis laekus reservi 1,1 miljonit eurot, aastaga 10,7 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi tulusus oli neljandas kvartalis 0,58 protsenti, aastane tulusus oli 0,99 protsenti. Võrdluseks oleva normportfelli tulusust ületas reserv neljandas kvartalis 0,24 protsendipunktiga ja aastases arvestuses 0,56 protsendipunktiga tänu reservis olevatele hoiustele ning pikema tähtajaga võlakirjadele. Neljandas kvartalis pikaajaliste võlakirjade hinnad enamasti tõusid ja lühiajaliste võlakirjade hinnad langesid.

Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärk on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Reservi haldamisel lähtutakse kehtestatud investeerimispiirangutest ning normportfellist, mis koostatakse iga kuu alguses eurotsooni valitsuste võlakirjadest ja rahaturuinstrumentidest.

Reservi vahendid on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (68,8 protsenti paigutuste struktuurist) ning krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse (31,2 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Hollandi (19,2 protsenti) ja Belgia (16,8 protsenti) võlakirjad ning hoius Nordeas (14,5 protsenti). Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 81,9 ja hoiused 18,1 protsenti.

Koos riigi kassareserviga on riigikassa halduses olevate reservide maht 2012. aasta lõpu seisuga 1,45 miljardit eurot, millest kassareservi osa on 1,1 miljardit eurot. Aastaga suurenes reservide maht kokku 515 miljonit eurot. Reservide mahtu on suurendanud eelkõige töötukassa vahendite arvestamine kassareservi hulka.