/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/12/06/101792t1h3957.jpg)
Eestlasest eurovoliniku Siim Kallase sõnul ei kavatseta lihtsustada eurorahale ülemineku tingimusi.
Kallas: eurole mineku tingimusi ei leevendata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Reeglite muutmine on täna küll välistatud. On kaalutud neid plusse ja miinuseid korduvalt ja reeglite muutmise miinused kaaluvad selgesti üles reeglite muutmise plussid,» rääkis Kallas täna Eestis antud pressikonverentsil.
«Need reeglid ongi see, mis on eurot kui süsteemi püsti hoidnud. /---/ Ta on tugev stabiilsuse element ja mida rohkem ta katab, seda parem.»
Tema sõnul on dilemma selles, et kui hakata rääkima reeglite lõdvendamisest, siis tekib suur hulk huvilisi.
«Ja kaugeltki mitte ei ole kõige problemaatilisemad huvilised Ida-Euroopa riigid või need, kes tahavad eurosse saada. Selle lõdvendamise huvilised on mitmed suured euroliidu liikmesriigid, kes ei tahaks midagi kuulda mingitest reeglitest.»
Kallase hinnangul peaks euroala laienemine olema loomulik prioriteet. «Euroopa Liit on veel paljudes valdkondades pooleli ja oleks loogiline oletada, et kogu Euroopa Liit kasutab rahaühikuna eurot,» rääkis Kallas.
Eestile valmistavad Maastrichti kriteeriumitest enam probleeme nõud, mille kohaselt peab valitsussektori eelarve puudujääk jääma alla 3 protsendi riigi sisemajanduse kogutoodangust, ning nõue, et riigi inflatsioonimäär ei ületaks rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme selles vallas kõige eesrindlikuma liikmesriigi keskmist.
Samuti peab valitsussektori võlg olema väiksem kui 60 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ning riik peab hoidma oma valuuta kursi vähemalt kaks aastat euro suhtes stabiilsena ning riigi pikaajaline intressimäär ei tohi rohkem kui 2 protsendipunktiga ületada kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.