Euro on Euroopa jaoks liiga tugev

Euro on taas muutunud murettekitavalt tugevaks. Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Euro on viimasel ajal muutunud nii tugevaks, et hakkab pärssima eurotsooni liikmesriikide konkurentsivõimet. Oma valuutat on liigse tugevnemise eest asunud kaitsma mitu teistki riiki.

Euroopa võlakriisi tipp­ajal, aasta tagasi, väitsid Euroopa poliitikud, ka meie rahandusminister Jürgen Ligi, et euro on tugev valuuta ning kriisis on vaid mõned eurotsooni liikmesriigid. Kui vaadata euro vahetuskursi ajalugu, eriti dollari suhtes, peab väide paika. Euroopa ühisraha 14 aasta pikkuse ajaloo jooksul on euro kurss dollari suhtes olnud peaaegu kahe kolmandiku võrra nõrgem. Kui praegu saab ühe euro eest 1,33 dollarit, siis 2000. aastal sai vaid 0,83 dollarit.

Euroopa võlakriisi leevenemine (vähemalt paljude arvates) on taas märgatavalt kergitanud euro kurssi. Eelmisel nädalal manitses eurotsooni rahandusministreid ühendava eurogrupi esmaspäeval ameti maha pannud juht Jean-Claude Juncker, et euro kurss on kerkinud ohtlikult kõrgele.

Eriti suurt meelehärmi valmistab euro tugevnemine Saksamaale, kus eksportööre teeb murelikuks tööjõukulu kasv, kirjutas ajakiri Bloomberg Businessweek. Eelmisel nädalal alandas Saksamaa selle aasta majandusprognoosi varasemalt 0,7 protsendilt 0,4-le. Münchenis asuva investeerimisfirma Aimed Capital juht Daniel Weston ütles uudisteagentuurile Bloomberg, et Saksamaa on olnud Euroopa usalduse tugisammas. «Juhul kui Saksamaal eksport nõrgeneb, muutub Euroopa majanduskasv väga suureks mureks,» lisas ta.

Euroopa Keskpank andis kuu alguses signaali, et ei tee euro nõrgestamiseks enam mitte midagi. Keskpanga president Mario Draghi ütles kaks nädalat tagasi, et temal euro kursi suhtes mingeid kavatsusi ei ole.

Väga halb ajastus

Valuutakursi tugevnemisel on kahepoolne mõju. Mida tugevam on valuuta, seda rikkamad on selle valuuta omanikud – valuutakursi nõrgenemine kahandab inimeste ja ettevõtete vara väärtust. Samas suurendab nõrk valuuta ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, sest teeb eksporditava kauba konkurentide omast odavamaks.

Paradoksaalsel kombel sattus euro tugevnemine halvimale võimalikule ajale. Kriisis vaevleval Kreekal algab juba kuues järjestikune langusaasta, veerand Hispaania elanikkonnast on tööjõuturult välja tõrjutud. Miinuses on ka eurotsooni majandus tervikuna. Liigselt tugevnev euro raskendab nende riikide kriisist välja rabelemist.

Kuna Eesti suuremad ekspordipartnerid on otseselt või kaudselt euroga seotud, ei tohiks euro tugevnemine meie konkurentsivõimet eriti mõjutada. Pigem võiks euro tugevnemine dollari suhtes meile isegi kasulik olla, sest see alandaks importkaupade, näiteks naftasaaduste ja kohvi hinda.

Swedbanki Balti investeerimiskeskuse osakonna juhataja Kristjan Tamla ütles siiski, et euro tugevnemine puudutab ka meid.

«Suur osa meie ekspordist on kellelegi sisendiks,» ütles Tamla. «Kui me ekspordime Saksamaale, siis võime ju mõelda, et pole vahet, milline on euro kurss. Aga tegelikult mõjutab euro kurss meid Saksamaa ekspordi kaudu, sest meie ei ekspordi lõpp-, vaid allhanketoodangut,» selgitas ta.

«Mul on tees, et Euroopa eksport mõjutab meid rohkem kui Euroopa sisetarbimine. Neid asju, mida me Euroopa lõpptarbijale teeme, on suhteliselt vähe,» rääkis spetsialist.

Intressimäng ei aita

Citigroupi Londoni haru ökonomistid ennustavad, et euro tugevnedes võib Euroopa Keskpank alandada baasintressi praeguselt 0,75 protsendilt madalamale juba teises kvartalis. «Euroopa poliitikud on üha enam mures tugeva euro mõju pärast eurotsooni juba niigi nõrgale majandusele,» kirjutasid analüütikud klientidele.

Baasintressimäära alandamine on tavaliselt üks põhilisi mooduseid valuutakurssi nõrgendada, sest madalamad intressimäärad muudavad valuuta vähem atraktiivseks. Praegu on aga intressitase ülimadal kõigil kolmel suurel valuutal (euro, dollar ja jeen), mistõttu intressimängust väga suurt abi ei ole.

Muret oma valuuta liigse tugevnemise pärast ei tunne üksnes eurooplased.

Jaapani keskpank võttis eile valitsuse survel vastu tähtajatu riiklike võlakirjade ostmise programmi ning tõstis keskpanga inflatsioonisihi varasemalt ühelt protsendilt kahele. Tegemist on ühe tugevama katsega elavdada juba aastakümneid stagnatsioonis olnud majandust jeeni nõrgendamise kaudu.

Šveits kehtestas frangile euro suhtes ülempiiri. Norra keskpanga asepresident Jan F Qvigstad hoiatas eelmisel nädalal, et krooni tugevnedes võib Norra keskpank alandada baasintressi juba märtsis.

Kõik see on andnud põhjust hakata taas rääkima valuutasõjast. Esimene väljaütleja oli Venemaa keskpanga asepresident Aleksei Uljukajev. Esmaspäeval hoiatas valuutasõja eest Saksamaa Bundesbanki president Jens Weidmann.