Hapude laenude maht kasvas 4,5 protsendini
/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
24. aprill 2009, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/02/23/138341t1h7143.jpg)
Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal tõusis märtsi lõpuks 4,5 protsendini laenuportfellist veebruari 4,1 protsendi tasemelt, teatas keskpank.
Samas kogu viivislaenude maht, mis arvestab ka lühemaajalisi maksehäireid, vähenes märtsis nii eraisikute kui ka ettevõtete osas. Laenuteenindamisega on enim raskusi ehitus- ja kinnisvarasektori ettevõtetel, kus probleemseks võib hinnata ligikaudu 8 protsenti vastavast portfellist. Eluasemelaenude hulgas on üle 60-päevase makseviivitusega laenude osakaal märksa väiksem, ulatudes 3 protsendini portfellist.
Eesti ettevõtetele ja eraisikutele väljastatud laenu- ja liisingujääk vähenes märtsis 1,7 miljardi krooni ehk 0,6 protsendi võrra. Valdav osa laenu- ja liisingportfelli kahanemisest tulenes ettevõtete tagasihoidlikumast laenamisest, kus omakorda suurim mahu vähenemine puudutas kaubandusettevõtteid. Tööstussektori ettevõtetele väljastatud laenumaht suurenes märtsis 120 miljoni krooni võrra. Eraisikute ettevaatlikum finantskäitumine on mõjutanud eelkõige tarbimislaenude võtmist, mille maht on eelmise aasta lõpu seisuga võrreldes kahanenud rohkem kui miljardi krooni võrra. Kinnisvaraturu madalseisu tingimustes vähenes neljandat kuud järjest ka eluasemelaenude maht.
Eraisikute ja ettevõtete kodumaine võlakoormus vähenes 2008. aasta lõpuga võrreldes ühe protsendipunkti võrra ja moodustas I kvartalis ligikaudu 107 protsenti SKTst. Eeldades majanduse mahu jätkuvat vähenemist sel ja järgmiselgi aastal, kaasneb sellega ootuspäraselt ka laenumahu kahanemine. Eesti Panga kevadprognoosi eeldustel kahaneb pankade laenu- ja liisingportfelli maht 2009. aastal 7,5 protsendi võrra.
Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste kogumaht suurenes märtsis 1,4 miljardi krooni ehk 1,3 protsendi võrra. Suhteliselt tugev kasv tulenes ettevõtete hoiuste mahu suurenemisest, mis tasandas eraisikute hoiuste mahu väikese kahanemise. Hoiuste aastakasv suurenes märtsi lõpuks 2,4 protsendini.