Lugeja küsib: kas tõesti on lubatud sõnad «kafe» ja «kreperii»?

Kadriorus tegutsev kreperii. Foto: Fragment koduleheküljest

«Üle hulga aja Kadriorus jalutades jäi pilk peale kahel söögikohal – üks neist oli Kadrioru Kafe ja teine Prantsuse Kreperii. Pole need ei eesti ega inglise keeles õiged. Kas tõesti on sellised vigased nimed lubatud,» soovis üks lugeja teada.

Vastab keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk.

Eesti seaduste kohaselt on ärinime valik vaba, ettevõtja võib oma ärile panna nii ilusa ja eestikeelse kui ka vähem ilusa, võõrkeelse või segakeelse nime. Sellesse keeleinspektsioon sekkuda ei saa.

Küll aga sätestab keeleseadus, et ettevõtte liiginimetus peab olema eestikeelne. Liiginimetus on nt kohvik, kauplus, restoran jne. Kui ettevõtte ärinimi või kaubamärk, mida tegevuskohas avalikult eksponeeritakse, sisaldab võõrkeelset tegevuskoha liiginimetust (cafe, caffee, restaurant, shop vms), siis tuleb lisada ka eestikeelne liiginimetus. Kui tegemist on lihtsalt võõrkeelse liiginimetusega ja see ei ole ärinime või kaubamärgi osa, nõuab seadus, et eestikeelne liiginimetus peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne.

Tegeleme selle teemaga kogu aeg, kuid praktika näitab, et ettevõtjad on uute võõrkeelsete siltide paigaldamisel väga usinad.