Eesti saab uue põlvkonna lairiba interneti
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
24. aprill 2009, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/04/24/168276t1h7cc2.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja
elektersideettevõtted leppisid kokku 6 miljardit krooni maksva uue põlvkonna internetivõrgu arendamises Eestis aastaks 2015.
«Kui 19. sajandil arendati välja raudtee ja 20. sajandil elektrivõrk, siis 21. sajand on sidevõrkude arendamise ajastu,» iseloomustas Parts lairibavõrgu arendamise projekti EstWin. Ta lisas, et see võimaldab elavdada majandust ning luua ka uusi töökohti. Lisaks soodustab lairibavõrgu ehitamine Eesti ühtlast arengut ning aitab kaasa ettevõtluse kasvule maapiirkondades.
Uue põlvkonna internetivõrgu arendamise lõpptulemusena on kõigil Eesti elanikel ja asutustel võimalik alates 2015. aastast pääseda ligi internetiühendusele kiirusega kuni 100 Mbit/s.
Täielik üleminek lairibavõrgule Eestis tähendab, et kõik majad, korterid ja kontorid ühendatakse lairibaühendustega. Majandusministri hinnangul on tegu ambitsioonika ja samas ka julgustava projektiga, kuna ühe laua taha saadi kõik Eesti telekommunikatsioonivaldkonna põhitegijad.
Tegemist on suurima ühisprojektiga era- ja avaliku sektori koostöös info-ja kommunikatsioonitehnoloogia vallas, mis on avatud kõigile teenusepakkujatele ning eeldab laiapõhjalist koostööd ministeeriumide, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahel.
Projekti EstWin esimese etapina ehitatakse 6 640 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit ja 1400 võrguühenduskohta hõlmav side alusvõrk, teises etapis ehitavad operaatorid juurdepääsuvõrgu tarbijatele, kasutades selleks nüüdisaegseid tehnoloogiaid.
Maailmapanga avaldatud uuring näitab, et lairibaühenduste kasutuselevõtu 10-protsendiline suurenemine annab kogutoodangu 1,2-protsendilise kasvu ühe elaniku kohta.
Kogu projekti hinnanguline maksumus on kuni 6 miljardit, millest riigi kohustused alusvõrgu arendamiseks plaanitakse katta 1,5 miljardi krooni ulatuses Euroopa erinevatest struktuurifondidest.