Suuremates ökopoodides nälga ei jää

Toomas Laigu (vasakul) ja Kristina Süvari on ökopoes. Foto: Peeter Langovits

Taimetoitlaste ringkäik Tallinna ökopoodides näitas, et kaubavalik on nii palju suurenenud, et enamasti saab kõhu täis. Küll aga peavad ökopoodi minnes eelteadmised mahetoidust ja söögitegemisest veidi suuremad olema.

Eesti Kunstiakadeemias õppiv Kristina Süvari on olnud taimetoitlane üle kahe aasta. Aasta jagu on tema menüü olnud täielikult loomse toidu vaba, mis tähendab, et ta on vegan.

«Mulle ei ole kunagi liha meeldinud ja ma tunnen, et ma ei ole seda kunagi vajanud, ma ei tunne, et ma vajaks ka piima ja muna. Praeguseks on üsna vastikuks muutunud mõte üldse midagi sellist süüa,» rääkis ta.

Süvari ei pea end äärmuslikuks loomaõiguslaseks, kuid mõte, kuidas tänapäeval tööstustes suurema toodangu nimel loomi koheldakse, ajab tema meelest igasuguse söögiisu ära.

Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Toomas Laigu on taimetoitlane olnud neli aastat. Huvi taimetoidu vastu tekkis tal juba Tartus gümnaasiumis õppides.

Reedeks lett pooltühi

Koolilõunaks sai valida taimetoitlaseportsu, mida Laigu ühel päeval proovis. See maitses hästi ning noormees hakkas ka ise kodus üha enam taimetoiduga katsetama, viies kooli omatehtud leibagi.

«Söön veel vahel jogurtit ja juustu – nendest ma ei ole täielikult suutnud loobuda,» tunnistas Laigu.

Peale selle, et Süvari on vegan, moodustab umbes 30 protsenti tema toidulauast mahetoodang. Ökopoodidesse tuleb noortel teekond ette võtta üsna sageli, kuna seal pakutakse taimetoitlastele üha rohkem nišitooteid.

Näiteks kange juustuisu korral ostab Süvari ökopoest mitteaktiivset pärmi, mis andvat taimse koorega segades juustu meki. Laigu sõnul tuleb toiduga palju eksperimenteerida, et menüü ühekülgseks ei jääks.

Suundusime ühel reede õhtul Süvari ja Laiguga Tallinna suurematesse mahepoodidesse – Biomarketisse, Ökosahvrisse ja Mahemarketisse uurima, kas taimetoitlased saavad kõhu täis ning mis see kõik maksma läheb. Kaasa sai võetud kolme päeva menüü ja selle põhjal koostatud ostunimekiri.

Tähtsal kohal taimetoitlase menüüs on puu- ja juurviljad, aga ka kuivained, seemned, liha ja piima asendajatena taimne koor ning taimne piim. Samuti sojatooted. Süvari armastab hommikuti süüa hirsiputru goji-marjade (toitainerikas maavitsaline – toim) ja chia-seemnetega (toitainerikas huulõieline – toim), kuid need olid poes otsas.

Tallinna kaubamajas asuvas Biomarketis selgus kohe, et vaid selle poega piirduda ei saa. Juur- ja puuviljavalik on seal olematu, vahel müüakse kodumaist sibulat ning porgandit.

See-eest on olemas pea kõik kuivained, mida otsime – tatra­spagetid, quinoa ehk tšiili hanemalts (kiudaineterikas täisteratoode – toim), rukkihelbed, sojaoad, nisu- ja rukkijahu ning hirss. Vaid kikerherned olid otsa saanud. Kui suur osa mahekraamist on välismaalt sisse toodud, siis jahu on mahepoodides alati kohalike põllumeeste toodang.

Lehmapiima asemel joovad Süvari ja Laigu enamasti sojapiima. Toidu sisse läheb taimne koor, enamasti kaerakoor, mida Biomarketis saada ei olnud. Selle asemel kõlbab ka riisikoor.

Enda valmistatud leiva vahele sobib hästi sojaubadest valmistatud tempeh’i (ökosojapiimasaadus – toim) viilakas, mida tuleks enne näiteks praadida. Kahjuks on tempeh defitsiitne – seda müüakse vaid Mahemarketis.

Ökosahver hakkas silma oma üsna suure puu- ja juurviljavalikuga. Nii pehmeid avokaadosid pole poeletil juba ammu näinud ning Süvari tunneb sellest vaid rõõmu – banaani-pirni-avokaado smuuti on tema igapäevane hommikusöök.

Maitseainete poolest olid ökopoodide valik üllatavalt rikkalik. Peale selle olid kõigis poodides saadaval näiteks agaavisiirup, oliiviõli, päevalilleõli, küpsetuspulber, seesamiseemnepasta ehk tahini, palsamiäädikas ja sojakaste.

Ökosahvri lai valik tuli üllatusena Süvarile, kes on muidu harjunud käima Mustamäe teel asuvas Mahemarketis. Meie külastusretke ajal valitses seal aga täielik juurvilja- ja puuviljapõud, ehkki tegemist peaks olema Baltimaade suurima mahepoega.

«Köögiviljad tulevad nädala alguses ja reedel ei pruugi enam letil midagi olla. Eriti nüüd ostetakse köögivilju väga aktiivselt, detsembrini kasutasid kõik veel oma tagavarasid,» rääkis Mahemarketi tegevjuht Tiiu Saks.

Letil oli näiteks vaid üks banaan ja mõni avokaado. Brokolist oli pood täiesti tühjaks ostetud, kuid kõike ülejäänut ostunimekirjast oli saada: pirni, avokaadot, tomatit, küüslauku, sidrunit, sibulat ja kurki.

Mahemarketis on võimalik kuivaineid, nagu näiteks hirssi, quinoa’d ja kikerherneid, osta lahtiselt, mis annab kilo pealt ka tubli paarieurose kokkuhoiu.

Ökomaailma plahvatus

Meie retke kokkuvõttena selgus, et enamik toiduaineid saab kas Ökosahvrist võib Mahemarketist soetatud, puudujääva saab asendada – näiteks tatraspagettide asemel sobivad ka täistera­spagetid. Biomarketis ei jääks ka taimetoitlane lausnälga, kuid kesise juurvilja- ja puuviljavaliku tõttu tuleb menüü veel põhjalikumalt läbi kaaluda.

«Viimasel ajal on toimunud nagu plahvatus, ökotoodete valik on kõvasti suurenenud,» ütles Süvari, kelle sõnul on Eestis olemas enamjaolt kõike, mida maailmas mahedalt toodetakse.

Saksa sõnul on Eesti eripära see, et sortiment on väga suur ja tegijaid on palju, kuigi turg on väike. «Enam seda küll ei saa öelda, et mahepoodides nälga jääb, kõik asjad on võimalik saada,» lisas ta.

Tõdeda tuleb aga, et maheda toidulaua eest tuleb välja käia vähemalt poole enam raha. Mahedate juur- ja puuviljade kilohind ongi kaks korda kallim.