Vahvad vannitoad

Nägus ja mõnus: ihuharimisruum Kõltsu härrastemaja katusekorrusel. Foto: Toomas Tuul

Tänapäevast kodu ei kujuta keegi ette mugava pesuruumi või saunata. Väärikasse taluhäärberisse või vanasse kortermajja moodsa vannitoa tegija leiab nupukaid kujundusideid näiteks Eesti mõisahotellide siselahendustest.

Seal, kus algselt vannituba polnud, tasub seda projekteerides lähtuda maja arhitektuurist. Sageli tehakse uus pesuruum endise toa asemele ning tuleb tänu sellele ruumikas ja aknaga.

Vannituba on küll mõõtmetelt väike, aga selle ehitamine ja sisustamine kujuneb üpris kulukaks, nendib sisearhitekt Ivi-Els Schneider. «Kahe silma vahele ei tohi jätta ventilatsiooni, sest liigne niiskus laastab vannitoa, ka peab selles ruumis olema värske õhk,» ütleb sisearhitekt.

«Samuti tuleb jälgida materjalide õiget kasutust. Niiskustõkke peab paigaldama põrandale ja seina, sest vesi ei tohi sattuda hoone konstruktsioonide vahele. Valamute ja vanni äravooluveetorusid võib vedada üsna pikalt, aga WC-potil olgu ärajooks võimalikult otse, ilma keerdudeta.»
Samuti tuleb täita elektrisüsteemidele kehtestatud nõudeid ning kasutada vee läheduses niiskuskindlaid pistikupesi ja valgusteid.

Viimistlusmaterjale, sanitaartehnikat ja mööblit valides soovitab Schneider arvestada kodu üldise kujundusstiiliga.

Üha rohkem kasutatakse vannitubades keraamilise plaadi kõrval looduskivi, klaasi ja puitu, samuti niiskuskindlaid looduskrohve ja -värve.

Põrandad võib katta tavalise betooni, keraamilise plaadi, looduskivi või (termo)puiduga. Seinaviimistluses on mõeldav ka mitme materjali kombineerimine, sobitades näiteks värvitud pinna kõrvale puitu, kivi või erilist vannitoa tapeeti.

Väga palju kujundusvõimalusi pakub klaas, mis tänu õhulisusele tekitab avarustunde. Viimasel ajal on levinud ka eritööna valmistatud klaasist dušinurgad.
Õdusa meeleolu loovad vannitoas tarvikud ja toataimed. Paljude vidinate kõrval võib ruumis välja panna isegi kunsti.