Salakütuse kadumine tõstab kütusefirmade marginaale

Foto: Repro

Salakütuse osatähtsuse järsk kahanemine on suurendanud mootorikütuste jaemüüki ning võimaldanud kütusefirmadel ka marginaale tõsta.

Postimehe arvutuste järgi oli bensiini 95 keskmine juurdehindlus (marginaal) automaattanklates eelmisel aastal keskmiselt kümme senti liitri kohta, mis on kolme sendi võrra suurem kui 2011. ja 2010. aastal ning on suurim alates vähemalt 2003. aastast.

Kütusefirmad ise väidavad, et marginaalid nii suured ei ole.

«Ei oska küll konkurentide kohta öelda, kuid Statoil ei saa nõustuda ei juurdehindluse absoluutsuurusega ega ka kasvunumbriga,» ütles Statoil Fuel & Retail Eesti kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts. «Lisaks sisseostuhinnale ja maksudele mõjutavad kütuse omahinda ka transpordi- ja hoiustamiskulud koos laoriskiga.» Tema sõnul oli juurdehindlus mullu kuus-seitse senti liitri kohta.

«Nii kõrge see marginaal ei ole, aga eks see olene arvutuse metoodikast,» ütles ka kütusemüüjaid ühendava Eesti Õliühingu juht Toomas Saks.

Marginaalide arvutamise aluseks võtsime bensiini 95 hinna suuremates automaattanklates. Need on hinnad, mille langemist kütusemüüjad rõõmsalt kuulutavad, ent mille tõusust nad rääkida ei taha.

Pauts lisas, et väga palju mõjutavad keskmist juurdehindlust piirkondlikud allahindlused, mis eriti 2011. aastal olid väga suured, kuni kuus senti liitri kohta. Ka Neste Oili peadirektor Ivar Kohv on kinnitanud, et hinnavõitlus muutus mullu piirkondlikuks, millest järeldub, et suuremat marginaali saadakse ilmselt peamiselt Tallinnas ja selle ümbruses.

Kõige rohkem mõjutas kütusefirmasid maksutagatiste süsteemi kehtestamine, mis on suuremalt jaolt likvideerinud salakütuse kohalikul turul.

«Kui võrrelda aastaid 2011 ja 2012, on suurim erinevus musta turu osa oluline vähenemine 2012. aastal. Käibemaksupettused, mis olid 2011. aastal tavalised, järgmisel aastal tänu tagatiste süsteemile peaaegu kadusid. Seega oli konkurents 2012. aastal oluliselt ausam,» ütles Toomas Saks. «2011. aasta alguses olid käibemaksupettused nii tavalised, et hulgiturul konkureerisid petturid juba omavahel ja ilmselt oli osa väiketanklate marginaal seetõttu väga suur,» lisas ta.

Võib arvata, et illegaalse kütuse kadumine on nõrgestanud konkurentsi legaalsel turul, mis võimaldabki marginaale tõsta. Eelnevate aastate suurimad marginaalid olid buumi ajal, 2008. aastal.

Ivar Kohv ütles eelmisel suvel, et enne tagatissüsteemi kehtestamist ulatus salakütuse osatähtsus kohalikul turul kuni kolmandikuni.

Salakütuse kadumine kasvatas eelmisel aastal järsult mootorikütuse müüki. Statistikaameti andmetel müüdi 2012. aastal 11 esimese kuuga mootorikütuseid 647,5 miljoni euro eest, seitse protsenti rohkem kui 2011. aastal kokku. Novembris kasvas kütuste jaemüük võrreldes aasta varasemaga 15 protsenti, samas kallines bensiin ligi viis protsenti.

Kütuste hinna aluseks on meil ja mujal Põhja- Euroopas tehingute hinnad Rotterdami sadamas (õigemini Amsterdami, Rotterdami ja Antwerpeni sadamas), mida võib nimetada ka maailmaturuhindadeks. Kütusefirmade omavaheliste tehingute hindade aluseks on siinmail Rotterdami hinnad.

Erinevalt USAst, kus maksukoormus kütustele on üsna väike, moodustavad Euroopas ja Eestis maksud üsna suure osa kütuste jaehinnast. Bensiini 95 hinnast moodustavad maksud (käibemaks ja aktsiis) umbes poole. Viimasel ajal on selles osas toimunud ka väike muutus. Kui veel kaks aastat tagasi moodustasid maksud jaehinnast 52 protsenti, siis nüüdseks on nende osatähtsus maailmaturuhinna tõusu tõttu langenud alla 50 protsendi.

Kolmas jaehinna osis on kütusefirma marginaal ehk juurdehindlus. Sellega katavad kütusefirmad tegevuskulud (tanklate ülalpidamine, transpordi- ja palgakulud) ja sellest peaks ka kasum järele jääma.