Uusaastalubadused võivad tuua rahalist kasu

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi. Foto: swedbank

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Anne Sägi  kirjutab lihtsatest uusaastalubadustest, millest kinnipidamine võib aidata sissetulekuid paremini kontrollida.

Uue aasta algus on teadagi lubaduste aeg. «Luban, et jätan suitsetamise maha. Luban, et hakkan trennis käima. Luban, et teen iga päev mõne väikese heateo.» Tuleb tuttav ette? Paljud meist kirjutavad selle kauni lubaduse koguni väikesele paberilehele, et seda järgmise aasta hakul välja koukides nentida –   plaan oli hea, aga teoks kahjuks ei saanud!  «Peale selle, et ma pole suutnud täita oma muid kaunikõlalisi lubadusi, ulub rahakotis aasta alguses erakordselt julm tuul - krediitkaardid on miinustes ning igapäevaste arvete maksimiseks kulub viimanegi vaba raha. Ausõna, ma soovin südamest, et järgmise aasta alguses poleks ma samasuguses olukorras!» kirjutab sõbranna suhtlusvõrgustikus ning annab järjekordse uusaastalubaduse: olla rahaasjades mõistlikum. Kuidas aga saavutada seda, et aasta alguse lubadusest järgmisel aastal tõesti kasu oleks?

Tee aastaplaan, mille aluseks kindlad eesmärgid

Kõige olulisemaks märksõnaks ja uusaastalubaduseks võiks olla: sean eesmärgid ja plaani vähemalt 12 kuuks. Enamikule meist tähendab pere rahaasjade juhtimine igakuist toimetamist ja sissetulekute jagamist, et saaksid makstud  elektri- ja kommunaalarved ja tasutud muud igapäevased kulud.  Rõõmu pakub, kui tagasi saavad makstud laen või krediitkaardid  ning lõpetada kuu plusspoolel suurendades ka säästusid. Põhimõte, kulutada vähem kui teenid, on mõistlik, kuid kindlasti mitte piisav, et olla oma raha ja elu peremees. Pere rahaasjade juhtimine ilma eesmärkideta on võrreldav meresõiduga ilma kaardi ja kompassita. Pealegi, kui eesmärk seatud ja see ka pere-eelarvesse sisse planeeritud, on seda kergem täita – kui aasta alguses lubad hakata käima spordiklubis ja tasud aastakaardi eest, ei taha sa ju raha tuulde lasta ning katsud ikka korralikult trennis käia.

Tulusid ja kulusid ei ole vaja jälgida üksnes toimetuleku tagamiseks – eelarve tegemine ja planeerimine on pere rahaasjade juhtimise alustalad. Rahaasjade planeerimine ja eesmärkide seadmine aitab leida vahendeid oluliste valdkondade jaoks pere vajadustest sõltuvalt ning on abiks otsustamisel, milliseid säästu- ja laenutooteid on mõistlik kasutada eesmärkide saavutamiseks. Pikemaajaliste eesmärkide läbimõtlemine aitab seada rahaasjades prioriteete.  Nii näiteks pane juba aasta alguses paika suvine puhkus – saad selleks raha koguda ega pea krediitkaarti koormama.

Muuda oma rahaasjadest ülevaate saamine võimalikult lihtsaks

Kõige lihtsam ja ladusam viis rahaasjade korrashoiuks on luua pere-eelarve, ehk selleks tuleks lihtsasse tabelisse kirja panna nii igakuised kulud kui tulud. Võimalusi on siin palju, tabelit võib pidada nii paberil, ent ka netis on olemas hulgaliselt abistavaid programme. Kõrvutades tulusid ja kulusid, on hõlbus näha, kui suur osa sissetulekust kulub püsimakseteks ning kui palju jääb pärast raha kätte. Nüüd tuleb paika panna eesmärgid ning seejärel on lihtne nende täitmist ka eelarve abil jälgida. Tabelist on kohe näha, kui palju võiks iga kuu jääda raha näiteks tulevase remondi või reisi jaoks. Nende kulude katteks tasub võimaluse korral raha koguda. Kui näiteks kaks inimest panevad alates jaanuarist iga kuu kõrvale sada eurot, võivad nad tuleva aasta vastu võtta juba luksuslikul puhkusel.

Ole tähelepanelik – jälgi soodustusi ja kokkuhoiuvõimalusi

Juhul, kui eelarvetabelist selgub aga karm tõde – sissetulekud kipuvad vaid hädavaevalt väljaminekuid katma – oleks mõistlik kulutuste poolt tähelepanelikumalt vaadelda. Ehk on võimalus kokkuhoiuks? Aasta algus ning iseäranis suured muutused kommunaalteenuste valdkonnas nagu näiteks elektrituru avanemine, annavad hea põhjuse senised lepingud üle vaadata. Pole võimatu, et hindu ja oma tänaseid vajadusi võrreldes leiate turult soodsama pakkumise, mille kasuks otsustamisel võib lisanduda nii mõnigi boonus – näiteks kui kümne aasta eest sõlmitud leping mõne teenusepakkujaga võis toona olla ainuke variant, ei pruugi ta seda teps mitte enam olla ning mõni teine ettevõte pakub sama teenust palju odavamalt. Jälgi ka kaupluste-söögikohtade eripakkumisi, sooduspakkumistele suunatud portaale ning infot, mis soodsate pakkumiste kohta liigub sotsiaalvõrgustike kaudu – seegi aitab raha kokku hoida. Vaata üle ka soodustused, mida pakub riik või kohalik omavalitsus – võib juhtuda, et mõnest pakutavast soodustusest polnud sa varem teadlik ning saad nüüd seeläbi raha kokku hoida.

Sea isiklikud eesmärgid - uuri võimalusi palgatõusuks või lisatööks

Aasta algus on hea ka oma isiklike eesmärkide seadmiseks. Kas oled oma senise tööga rahul? Kas karjäär on arenenud soovitud suunas? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastuseid otsides saavadki paika isiklikud eesmärgid  ning siingi võib pere-eelarve abiks olla – juhul, kui rahakott kipub õhukseks jääma, on ehk aeg mõni senine hobi lisatööks muuta? Samuti tasub töökohal kohustuslik arenguvestlus võimalusel planeerida aasta algusesse, kuna nii on ka tööandjal hea teie eesmärkidest ülevaade saada ning sellele vastavalt juba käituda. Pole võimatu, et arenguvestluse tulemuseks on palgatõus, lisaülesanded (ja mõistagi ka nende eest saadav rahaline tasu) või ümberpositsioneerumine samas ettevõttes. Kui plaanis on aga töökoha vahetus, tuleks seegi oma eelarvesse sisse planeerida – kas tulud-kulud jäävad samaks või juhtub, et tulud vähenevad, aga kulud jäävad töökoha vahetuse ajal samaks? Kas võib juhtuda, et jääd töötuks? Kas oled taolisteks olukordadeks rahaliselt valmistunud? Mida täpsemini oled selle läbi mõelnud, seda valutumalt saad ka keerulistest olukordadest läbi tulla.

Täienda oma teadmisi rahaasjades

Teadmisi pole teatavasti kunagi liiga palju, ning miks mitte harida end ka finantsalaselt? Selle ala spetsialistid jagavad teavet investeerimise kohta, võimaluste kohta valmistuda pensionipõlveks, samuti säästunippe.  Uuri välja, missuguseid koolitusi või infopäevi pakutakse ning võib juhtuda, et mõni neist on koguni suisa tasuta.

 Valmistu ootamatuteks olukordadeks - säästa

Kindlasti tasub aga uusaastalubadusena säästmine kirja panna – panna iga kuu kõrvale kasvõi natuke, sest just see summa võib ootamatute väljaminekute puhul abiks olla. Ükskõik, millisel kujul sa oma säästufondi lood, aitab see sul rasketest aegadest veidike kergemini läbi tulla  - näiteks juhul kui haigestud või kaotad töö. Kogu kokku ka kodus olevad mündid (need kipuvad teinekord pereliikmete taskutest välja pudenema) ja muu sularaha – taoline nn. kodukassa aitab teinekord hädast välja, kui tarvis koheselt tasuda väike arve sularahas (näiteks kullerile vms). Suurem kogus sularaha tuleks aga turvalisuse huvides panka viia.

 Ära jää võlgu

Võlg on võõra oma, teadis ju vanarahvaski, ning seetõttu tuleks arvete maksmisel uuel aastal olla võimalikult täpne, vältimaks viivisetasusid, mis teatavasti lisanduvad arvele iga ületatud päeva eest. Kui aga mingil põhjusel makset teostada ei saa, tuleks sellest makse saajale kindlasti kohe teada anda, et leppida kokku maksegraafiku osas – nii väldid olukorda, kus võlakoorem koos intressiga muudkui kasvab. Kindlasti tuleks vältida kõrge intressiga kiirlaenu ning laenuvõimaluste osas selle ala asjatundjatega konsulteerida!