Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/01/1405314t1hc501.jpg)
Hiina mullune majanduskasv oli enam kui kümne aasta aeglaseim, peamisteks piduriteks olid globaalsed probleemid ja kodumaised katsed kinnisvaramullist õhku välja lasta.
2012. aasta lõpus võis siiski täheldada teatavat virgumist ning analüütikud usuvad, et tänavu tulevad tugevamad tulemused.
Hiina sisemajanduse kogutoodang kasvas lõppenud aastal 7,8 protsenti, mis on nigelaim näitaja alates aastast 1999. Neljandas kvartalis oli kasv aastatagusega kõrvutades 7,9 protsenti, seega katkes seitsme järjestikku nõrgenenud kvartali ahel.
«Üldkokkuvõttes on majandus stabiliseerunud,» seisab statistikaameti tänases pressiteates.
Viimase kvartali virgumine tulenes valitsuse võimendatud investeeringutest infrastruktuuri, millega alustati juba aasta keskel – kartusest, et aeglustumine võib osutuda ohtlikult järsuks.
Rolli mängisid ka rahapoliitika leevendamine ning eluasemehindade ja ehitustegevuse taastumine.
Kinnisvarasektor on kõige kaalukam osa Hiina majandusest, andes enam kui 10 protsenti SKTst.
Aasta lõpu poole stabiliseerus ka eksport, kasvatades veelgi väliskaubanduse ülejääki.
Peking valutab praegu südant selle pärast, et uued ametissemääratud liidrid, kes vahtkonnavahetusega seoses üle kogu Hiina – alates kesktasemest kuni küladeni välja – postidele paigutatakse, võivad hakkata üllitama suuri kuluprojekte, kindlustamaks oma võimu ja mõju.
Traditsiooniliselt on võimuvahetustega alati investeeringute tulv kaasnenud. Seekord üritab Peking sellist arengut ennetada.
Copyright The Financial Times Limited 2013