Ekspordi õitsemist takistab raha-, inimeste ja julguse puudus

Ekspordi kasvatamist takistavad Foto: SCANPIX

Teenusmajandussektoris tegutsevad ettevõtjad nimetasid peamisteks eksporditakistusteks seda, et pole vaba raha ekspordi arendamiseks, tööjõupuudusest tingituna ei saa vastu võtta kõiki tellimusi ning pole julgust ennast reklaamida, selgub TÜ värskest teenusmajandussektori uuringust.

Enamikul ettevõtetest puudusid suured ressursi puhvrid ja mitmed vabad töötajad, kes saaksid põhitööna tegeleda ainult uute asjade katsetamise ning kontaktvõrgustiku arendamisega. Näiteks peavad ettevõtete juhid pidevalt valima, kui suure osa töötajate ajast jätta olemasolevate klientide teenindamiseks ning kui palju on võimalik kulutada välisriikide konverentsidele, messidele ja potentsiaalsete klientidega kohtumistele.

Veel nimetasid uuringus osalenud ettevõtjad eksporditakistusena seda, et lihtsalt pole sobilikku tööjõudu. Seetõttu aga ei saa vastu võtta kõiki tellimusi.

Ettevõtjad nimetasid probleemina ka seda, et pole julgust ennast esile tõsta ja reklaamida -  üks ettevõtja tõi näiteks, kuidas paar aastat tagasi IT-demokeskuse jaoks tutvustava stendi kokkupanemisel selgus, et enamikul IT-firmadest puuduvad demovideod või atraktiivsed digitaalsed materjalid enda tehtud lahendustest. Samuti ei uskunud mitmete IT-firmade juhid, et nad selliseid materjale tegema peaksid, sest kliendi tellimusel tehtud tööd ei olevat väga huvitavad ega väärivat esile toomist. Sedasi vastati isegi neil juhtudel, kui lahendused olid tehtud rahvusvaheliselt tuntud organisatsioonidele või ettevõtetele.

Uuringust selgus, et teenusmajandusettevõtted annavad ligi 50 protsenti Eesti majanduse lisandväärtusest ja neis ettevõtetes töötab 60 protsenti hõivatutest.

Teenusmajanduse ettevõtete ühiseks tunnusjooneks on väiksus - aastal 2010 oli keskmise teenusettevõtte suurus 5 inimest (võrdluseks töötlevas tööstuses 17) ning keskmine suurus on ajas langenud (aastal 2005 keskmiselt 7 töötajat). Ettevõtete mikroskoopilisus võib tekitada mitmeid probleeme, näiteks välisturgudele sisenemisel.

Teenusmajanduse keskmine müügitulu töötaja kohta oli 2010. aastal kõrgem kui töötlevas tööstuses ning majanduses tervikuna – seda mõjutab tugevalt kaubandusvaldkonna suur osakaal (enamasti omab müügitulu kaubandusest suhteliselt madalat lisandväärtust). Suurim tööjõukulu töötaja kohta oli 2010ndal aastal info ja side valdkonnas, järgnesid kutse-, teadus ja tehnikaalane tegevus ning veondus ja laondus. Madalaim oli keskmine tööjõukulu avaliku halduse ning muude teenindavate tegevuste valdkonnas.

Aastal 2010 oli välisomanduses (väliskapitali osakaal üle poole) 6,6 protsenti teenusmajanduse ettevõtetest ning välisomanduses teenusettevõtete müügitulu moodustas ligi kolmandiku kogu teenusmajanduse müügitulust.