Jüri Laurson: sideteenuste Brežnevi pakid

Jüri Laurson Foto: Margus Ansu / Postimees

Tänaseks on infotehnoloogia ja sideteenuste hinnad kerkinud nii kõrgeks, et ligi veerandile Eesti elanikkonnast jääb nende kasutamine ainult unistuseks. Seda näitas kujukalt elektri vabaturule minekuks lepingute sõlmimine, kus Eesti Energia klienditeenistuses seisid pikkades järjekordades peamiselt pensionärid ja madalapalgalised töötajad, kelle kuu sissetulek jääb alla vaesusepiiri või 300 euro kanti, kirjutab Jüri Laurson.

See osa elanikkonnast ei ole võimeline ostma arvutit ega maksma internetiühenduse kallist kuutasu. EMT interneti leviala katab Eestist 99,9 protsenti, kuid interneti kasutamise teenust ei suuda paljud väikese sissetuleku tõttu kasutada. Sideteenuse kõnepakette on palju ja nende valik nii segane, et soodsat paketti sellest rägastikust on kliendil raske leida.

Sageli on «soodsa» kõnepaketi hind seotud seadmega (mobiiltelefoniga). Osta mobiiltelefon, saad hea hinnapaketi. Ometi ei tohiks paketi valikul mängida mingit osa pakutava seadme hind.

Arusaamatult segased sideteenuste paketid meenutavad nõukogude ajal laialt kasutusel olnud nn Brežnevi pakke, kus mõne hea raamatu ostmisel said kaasa tosina Lenini või Stalini teoseid.

Sama mõistusevastast taktikat kasutas Eesti Energia nõukogude ajal, kus elektrikütte loa ja soodsa tariifi 1 kop/kWh said siis, kui lõhkusid tarest ahju välja. Hea, et elektri vabaturu paketid ei olnud seotud pesumasina või elektripliidi ostuga.

Eesti on maailmas internetilevi poolest esimeste seas. Praegu toimub meil vahendeid valimata sundinternetiseerimine ning tundub, et ilma arvutita ja internetiühenduseta pole inimene enam inimene. Ent meie kuulsal digiajastul peaksid vähemalt sidetoodete hinnad olema nii odavad, et nad oleksid igale inimesele taskukohased ja iga päev kättesaadavad.

Sideseadmeteta inimestele tundub elu nagu pütis, kus silmaring jääb väikseks ja horisont ei ulatu ninaotsast kaugemale. Praegu ei saa sideteenuste ja infotehnoloogia seadmete kõrgeid hindu võrrelda isegi rohket tööjõukulu vajavate elektri-, soojusenergia ja kütte hindadega. Kui mõelda, millist vaeva näevad energeetikud ja kaevurid, enne kui põlevkivist ühe kWh elektrienergiat kätte saavad, siis sideteenused on sellega võrreldes hirmkallid.

Kui võrrelda korterite ja eramute elektri- ja sideteenuste kuuarveid, siis selgub, et paljudel elanikel on korterite elektriarve sageli üle kahe korra väiksem sideteenuste hinnast, ja seda ei pane kahjuks sideteenuste kasutajad ega teenuste pakkujad tähelegi. Pealegi ei tööta see kallis, nn kiire internetiühendus sageli korralikult.

Infotehnoloogia seadmeid täiustatakse pidevalt ja seade, mis eile oli täiuslik ja hea, on täna juba vana romu, mida isegi remontida ei tasu, sest remont on kallis. Nii on see toimunud raadiote, televiisorite, arvutite, mobiiltelefonide, interneti jt seadmetega. Samas nõuavad uued, täiustatud infotehnoloogilised seadmed sageli kasutajalt koolitust, sest muidu ei saa meie vananev elanikkond nende kasutamisega hakkama.

Tegelikult peaksid sideteenuste hinnad olema palju odavamad, sest sideseadmete hoolduskulud on kindlasti väikesed. Sest kui juba kord korralikult üks tänapäevane «hooldusvaba» ülekandejaam või seade paika pannakse, hakkab see kohe sidefirmale tulu tooma. Odav hind suurendaks teenuste kasutajate arvu.

Digiajastul levib internet küll traadita tarbijani, kuid saastab seejuures elektromagnetväljaga elukeskkonda, mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele. Samas saame lugeda e-raamatuid ja saata kiiresti e-kir­ju, kuid seejuures ei tohi unustada ka paberkandja tähtsust. Paberkandjal raamatuid saab lugeda ka siis, kui puudub vool või puudub üldse sideseade ja -teenus.